Riigikogu võttis vastu kaks maksudega seotud seadust

Riigikogu võttis eilsel istungil vastu viis seadust, kaks neist maksualased.

Rahanduskomisjoni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seadus (337 SE) muudab füüsilise isiku maksustatavast tulust koolituskulude mahaarvamise tingimusi ning pikendab võimalust teha Ukraina toetuseks annetusi ja kingitusi tulumaksuvabalt.

Seadusega muudetakse ka noorte huviharidusega seotud kulude mahaarvamise õigust üle 18-aastaste õppijate puhul. Õpilase eest tasutud huvikoolis õppimise kulu saab seaduse järgi käsitada koolituskuluna kuni põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppeasutuse tasemeõppe lõppemiseni või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni. Praegu saab huvikoolis õppimise eest tasutud kulu maha arvata juhul, kui huvikoolis õppija on koolituskulu tasumise kalendriaasta 1. jaanuaril alla 18 aasta vanune.

Seadusega pikendatakse Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamise eesmärgil ning sihtotstarbeliselt humanitaarabi andmiseks ja korraldamiseks tulumaksuvabade annetuste ja kingituste tegemise võimalust kuni 2025. aasta 31. detsembrini. Residendist juriidilised isikud saavad tulumaksuvabalt annetusi ja kingitusi teha MTÜ-le Eesti Pagulasabi, MTÜ-le Mondo, Ukraina Kultuurikeskusele, Riigikaitse Edendamise Sihtasutusele, Eesti Punasele Ristile, Päästeliidule ja MTÜ-le Rotary Klubi Tallinn Vanalinn. Muudatust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2024. aasta jaanuarist.

Järgmisest aastast jäetakse ühingute loetelust välja MTÜ Slava Ukraini.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 63 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse täiendamise seadusega (379 SE) üle võetav Euroopa Liidu direktiivi muudatus paneb teatud liiki suurkontsernidele kohustuse avalikustada info makstud tulumaksu ja seda puudutava taustateabe kohta eraldi aruandes. Direktiiviga soovitakse muuta hargmaiste kontsernide tegevus läbipaistvamaks ja võidelda maksudest kõrvalehoidumisega.

Muudatus puudutab Euroopas tegutsevaid hargmaiseid kontserne, mille kogutulu ületab kahel järjestikusel aruandeaastal 750 miljonit eurot. Kuna Eestis on selliseid ettevõtteid vähe ja nad juba esitavad samasisulist aruandlust Maksu- ja Tolliametile, siis tekitaks eraldi aruande loomine raamatupidamise seaduse kaudu sisuliselt topeltaruandluse. Seetõttu võetakse direktiiv üle maksuseadusandluse muudatuste kaudu, andes maksuhaldurile volitused neile juba laekunud aruanded veebis avaldada. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli mullu juunis.

Samuti võetakse üle EL-i direktiiv hargmaiste ettevõtete kontsernide ja suurte riigisiseste kontsernide ülemaailmse madalaima maksustamistaseme tagamise kohta. Väiksematele riikidele, kus on vähem kui 12 hargmaise kontserni lõplikku emaüksust, on halduskoormuse vähendamiseks ette nähtud erand, mille kohaselt ei pea need riigid miinimummaksu kohaldama esimese kuue aasta jooksul ehk enne 2030. aastat. Kuna Eestis on 2022. aasta seisuga viis hargmaise kontserni lõplikku emaühingut, kohaldab seda erandit ka Eesti.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 58 ja vastu viis Riigikogu liiget.