Riik arendas 185 000 euro eest tööandjatele rakenduse, millega tuvastatada ettevõttes palgalõhet

Statistikaameti värskete andmete järgi oli mullu sooline palgalõhe Eestis 13,1 protsenti, aastal 2022 aga 17,7 protsenti. Alates aprillist on tööandjatel võimalik kasutada palgalõhe analüüsiks ja vähendamiseks uut digilahendust Palgapeegel, mis näitab, kas ja kui suur on organisatsioonis sooline palgalõhe.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil (MKM) teatel on uue rakenduse eesmärk suurendada tööandjate teadlikkust soolisest palgalõhest ning aidata kaasa selle vähendamisele, kasvatamata sealjuures tööandjate halduskoormust. 

MKMist öeldi Ärilehele, et Palgapeegli esimese etapi arendusele on kulunud ligikaudu 185 000 eurot, mida rahastatakse riigieelarvest ja Euroopa Sotsiaalfondist. „Need kulud katavad nii metoodika väljatöötamise kui IT arenduse. Palgapeegli arendus veel jätkub, näiteks lisatakse vanuselise palgalõhe näitaja kui ka võimalus Palgapeegli andmeid alla laadida,“ selgitas MKMI avalike suhete osakonna juhataja Laura Laaster, lisades, et rakednuse välja arendamine on pandud ka Eesti taaste- ja vastupidavuskavas (RRF) eesmärkide hulka.

Registriandmetel põhinev Palgapeegel on kättesaadav tööinspektsiooni iseteeninduskeskkonnas. Rakendus annab ülevaate soolise võrdsuse olukorrast organisatsioonis, võimaldab jälgida soolist palgalõhet, keskmisi ja mediaanpalku, samuti töötajate soolist koosseisu ja jagunemist erinevate ametikohtade vahel.

Palgapeeglit saavad tööinspektsiooni iseteeninduses kasutada kõik tööandjad, kellel on piisavalt töötajaid (vähemalt kolm naist ja kolm meest). See on tööandjale vabatahtlikuks kasutamiseks ning andmetele on ligipääs ainult tööandjal ja tema poolt volitatud isikul. Palgapeegli näitajad põhinevad juba riigile edastatud andmetel ning arvutatakse statistikaametis. Palgalõhe analüüsiks oma ettevõttes tööandja ise midagi lisaks sisestama ega esitama ei pea. Andmeid töödeldakse vaid tööandja päringu peale, mis tähendab, et kui tööandja Palgapeeglit ei kasuta, siis näitajaid ei arvutata. Rakenduses nähtavat infot ei salvestata ega säilitata.

„Soolise palgalõhe arvutamisel võetakse arvesse meestele ja naistele välja makstud tasusid ning nende töökoormust. Andmed tulevad maksu- ja tolliametist, töötamise registrist, tervisekassast ja sotsiaalkindlustusameti andmekogust,“ selgitas statistikaameti eksperimentaalstatistika tiimi juht Marre Karu.

Tööandjal on soolise võrdõiguslikkuse seadusest tulenevalt kohustus koguda soopõhiseid statistilisi andmeid ja anda töötajatele ülevaade soolise võrdõiguslikkuse olukorrast ja edendamisest. Palgapeegel toetab tööandjat nende kohustuste täitmisel.

Ootused rakendusele on suured

Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo sõnul on sooline palgalõhe üks ühiskonna ebavõrdsuse olulisemaid indikaatoreid. „Tööandjatel on suur roll palgalõhe ennetamisel ja töötajate võrdse kohtlemise tagamisel. Enamasti ei ole ebavõrdsus pahatahtlik, vaid on tekkinud pigem teadmatusest. Palgapeegli tööriist teeb palkade analüüsimise juhtidele lihtsaks ja toob võimalikud probleemikohad selgesti välja,“ selgitas minister.

Swedbanki töösuhete juhi Piret Prangeli sõnul mõõdab ja analüüsib pank palkade erinevust regulaarselt. „Swedbanki aastatepikkune kogemus näitab, et ühekordne palgalõhega tegelemine ei aita seda püsivalt vähendada. Läbipaistev ja õiglane tasustamine peab olema palgasüsteemi lahutamatu osa, et soolise palgalõhe tekkimist vältida. Kindlasti tuleb sel teemal koolitada inimesi, kes ettevõttes tasustamise eest vastutavad. Kokkuvõttes võidavad kõik, kui tasusüsteemid on õiglased ja läbipaistvad ning palgalõhega organisatsioonis tegeletakse. Palgapeegli rakendus saab kindlasti heaks tööriistaks igale tööandjale,“ lisas Prangel.

Tartu Ülikooli personaliosakonna juhi Kristi Kuninga sõnul on töötajate soolist ja vanuselist koosseisu ning tasustamist ülikoolis pidevalt analüüsitud ning meeste ja naiste palgaülevaade on ülikooli statistika töölaual ka avalikult kättesaadav. Mullu tehti ka akadeemiliste töötajate palgalõhe uuring, mis andis olulist lisainfot. “Muutus nõuab aega, kuid soolise võrdsuse edendamine on pidev töö, kus väikeste, aga järjekindlate sammudega on võimalik suuremate tulemusteni jõuda. Palgapeegel on tööandjatele kindlasti abiks, et aru saada, kus on palgakäärid kõige suuremad. Oluline on esmalt mõista, millest organisatsiooni palgaerinevused tingitud on, ning leida oma ettevõtte jaoks sobiv lahendus,” sõnas ta.  

Rakendus valmis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, statistikaameti, tööinspektsiooni ning tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse koostöös. Tööelu infosüsteemi (TEIS) arenduspartneriteks on Trinidad Wismen ja TripleDev. TEIS arendust toetatakse Euroopa Sotsiaalfondist.