Nõukogude ajal neist rääkida ei tohtinud ja seetõttu muutusid need linnalegendideks, milles reaalsusega segunesid väljamõeldised ja fantaasiad. Näiteks on Lätis tänini paljud veendunud, et pärast sõda müüdi Riia keskturul pirukaid, mis olid inimliha täis topitud. Lāsma Gaitniece uuris neid lugusid ja tuli välja, et kuulujuttudel oli tõesti alust.