ARVUSTUS | Kas kunstnik on inimene?
(7)Kui „Eisenstein“ küsis, mismoodi türanni riigis kunstnikuks jääda, siis „Totalitaarne romaan“ küsib: „Kuidas ma lõikan varbaküüsi, kui tean, et sajad tuhanded surevad? Jätan lõikamata või?“ Kunstniku vabadusest ja vastutusest kõnelevad aga mõlemad lavastused.
Mida ma tean elust Kesk-Aasias? Esimesena tulevad pähe erksavärvilised portreed paksukulmulisest mehest keset viljapõldu. Sõda, kõrbed ja mäed, Rumi. Salme Reegi mängitud Volka. Aga see pole elu ja need pole päris inimesed. Mul on hea meel, kui tegelane Autor (Andres Puustusmaa) ütleb, et meie siin Baltikumis murdsime ennast Nõukogude Liidust välja ja selja taha enam ei vaadanud. Kesk-Aasia riigid lähevad mul samamoodi segi, nagu ameeriklane ei oska kaardil Prantsusmaad näidata. Kui Autor ütleb, et Hudžand asub Taškendis, siis ta ajab ilmselgelt midagi sassi ning see on ilus hetk. Usun, et ma pole ainuke, kelle jaoks see lepitab materjali eksootilisuse, võõrapärased nimed ja toponüümide paljususe.
