Riigi parimatele muusikutele jagati preemiaid. President Karis: ka mina isiklikult vajan muusikat väga

Eesti Muusikanõukogu ja Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital tunnustasid rahvusvahelisel muusikapäeval muusikamaastiku parimaid. Koos anti preemiad välja seitsmeteistkümnendat aastat järjest.

Eesti Muusikanõukogu tunnustab preemiatega muusikavaldkonna parimaid kogu senise panuse eest. Traditsioon pärineb aastast 2002. Tänavu anti välja kolm preemiat – heliloomingu, interpretatsiooni ja muusikaelu jaoks olulise ja väljapaistva tegevuse eest. Preemiate väljaandmist toetavad Eesti Interpreetide Liit ja Eesti Kultuurkapital.

Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital tunnustas aastapreemiatega hooajal 2023/2024 enim silma paistnud muusikategelasi. Tänavu anti välja 10 aastapreemiat ning 3 tunnustuspreemiat. Traditsioon pärineb aastast 1995.

Helikunsti sihtkapitali juhi Tiia Tederi sõnul on rõõm tunnustada muusikuid kõrge kullaprooviga loomingu eest. „Preemiad pälvivad noored muusikud, kelle musitseerimine läheb publikule korda ja kelle loominguline tegevus ületab Eesti piire, samuti kogenud artistid ja loojad, kel on olnud õnnestumisi täis hooaeg. Tunnustuspreemiatega peame meeles muusikute häid abilisi.“

Eesti Muusikanõukogu preemia laureaadid 2024:

Eesti Muusikanõukogu interpretatsioonipreemia - Age Juurikas - silmapaistev kontserttegevus klaverikunstnikuna

Preemia väljaandmist toetab Eesti Interpreetide liit.

Eesti Muusikanõukogu heliloomingupreemia - Robert Jürjendal - originaalse helikeelega, eriilmeline helilooming.

Preemia muusikaelu jaoks olulise ja silmapaistva tegevuse eest - Aarne Saluveer - panus Eesti kooriliikumisse ja muusikaharidusse.

Helikunsti sihtkapitali aastapreemiad 2024:

Tammo Sumera – laiahaardeliste võimetega oskuslik loominguline partner nii heliloojatele kui korraldajatele;

Mirjam Mesak – silmapaistvate ülesastumiste eest rahvusvahelistel ooperilavadel eelmisel hooajal;

Mihkel Kerem – silmapaistva loomingulise aasta eest – autoriplaadi ilmumine, klaverikontserdi ning metsasarvekontserdi esiettekanded;

Mihhail Gerts – väljapaistva rahvusvahelise kontserttegevuse ja festivali TubIN kunstilise juhtimise eest möödunud hooajal;

Marko Martin – kõrgetasemelise ja kunstiliselt isikupärase kontserttegevuse eest;

Holger Marjamaa – säravate ülesastumiste eest maailma džässilavadel;

Heigo Rosin – virtuoosselt haaravate ja kunstiliselt veenvate ülesastumiste eest löökpillisolistina;

Arete Kerge – artistlikult eredate ja kunstiliselt kõrgetasemeliste ooperi- ja vokaalsümfooniliste teoste ettekannete eest;

Karmen Rõivassepp – auhinnatud džässitalendile erakordse loominguaasta eest;

Tatjana Kozlova-Johannes – mahuka, kõrgetasemelise ja žanriliselt mitmekülgse tegevuse ja särava loomingulise aasta eest.

Helikunsti sihtkapitali tunnustuspreemiad

Doris Kareva – pikaajalise heliloojate ja interpreetide inspireerimise eest tundlike ja hingestatud tekstidega;

Jüri Korjus – aastatepikkuse kõrgetest professionaalsetest standarditest kantud ja muusikuid igakülgselt toetava tegevuse eest lavameistrina;

Marili Jõgi – väga tulemusliku artistide karjääri edendamise ja mitmekülgse rahvusvahelise arendustöö eest.

Kultuurkapitali preemiameene „Jonnakas“ autorid on Risto Tali ja Rait Siska.

49 aastat tagasi (1975) algatas tollane Rahvusvahelise Muusikanõukogu president, viiuldaja Yehudi Menuhin muusikapäeva tähistamise traditsiooni. Menuhin kutsus sellel päeval üles teadvustama muusika tähtsust kõigi inimeste elus, rõhutama, et muusika on üks inimkonna alustalasid.

President Karis: nagu hingel ei ole hinda, ei ole ka kultuuril

Rahvusvahelise muusikapäeva 2024 galal pidas kõne ka president Alar Karis. Avaldame selle alljärgnevalt täismahus.

Head muusikud, muusikaarmastajad ja -sõbrad,

Head rahvusvahelist muusikapäeva meile kõigile!

Ilmselt enamik tänapäeva inimesi kuulavad või kuulevad muusikat iga päev. Muusika on justkui kõikjal, saadab meid nii elu pidulikel puhkudel kui ka argiaskeldustes, autoroolis või kõrvaklappides jooksutrennis.

Jah, ühtepidi see kindlasti muusikat kui nähtust devalveerib, kuid samaaegselt kinnitab ka selle olulisust. Ta aitab inimesel emotsionaalselt toime tulla, aitab olla kurb või rõõmsas joovastuses, aitab mõtteid koguda või need sootuks välja lülitada, aitab üle nürist igapäeva rutiinsest tegevusest, aitab üksilduse vastu ja palju muudki.

Aga päriselt oluliseks saab kõik mõtestamise ja tähenduse andmise kaudu. Kui me ei mõtle kogetu, tehtu ja kuuldu üle, pudeneb see liivana maha. Ja seda tuleb teha nii laval kui saalis.

Muusikute õlul on siin oluline ülesanne – olla kuulajatele teejuhiks, anda nende ettekantavale mõte, aidata kuulaja enesele järgi. Ja oluline on siin ka verbaalne kaasakutsumise ja selgitamise oskus, et ka need, kelle varasem kuulamiskogemus on tagasihoidlikum, saaks hõlpsamini teie mõtetele järele.

Sest kõik vajavad kunsti. Ka siis, kui nad seda ise ei pruugi teadagi. Kunst räägib meiega alati isiklikult. Kunst avab meile inimeseks olemise olulisi küsimusi ja tegeleb meie hingega.

Mis mõte sel kõigel on? Kuidas olla parem inimene? Kuidas vastu astuda kiusatustele ja oma varjupoolele? Kuidas jõuda teise inimeseni? Kõik see, millest koosneb hing, on kunsti pärusmaa: ilu, armastus, elu ja surm, tõde ja vale, südametunnistus, igatsus, kuuluvus.

Tänavu aprillis oma 300. sünniaastapäeva tähistanud meie kultuuriruumilegi lähedane filosoof Immanuel Kant küsis, kuidas inimesena hästi elada. Vastus on lihtne: peab tundma ära ilu ja selle järgi minema. Mis on ilu just sinu jaoks ja seda üha ja üha leidma. Ja selleks on ka kultuuri vaja.

Tuleb leida, mis mind rõõmustab, õnnelikuks teeb, vaimustab. See paneb tahtma olla parem inimene. Muusika võib anda tähenduse, õpetada meile ilu nägemist ja tajumist. Ja just seetõttu teete te muusikat ja meie kuulame seda.

Ja seda ilu kogemust ei suuda me rahvana kunagi vääriliselt kinni maksta. Eriti ajal, kui meie majandusel pole parimad päevad ja meist mitte väga kaugel käib sõda. Nagu hingel ei ole hinda, ei ole ka kultuuril. Ja hea, et see nii on. Neid arveid klaaritakse teistes sfäärides.

Aitäh selle hindamatu töö eest. Aitäh, et eesti kultuuri ja ilu loote. Ka mina isiklikult vajan muusikat väga.