Pigem tihtipuhku kui aeg-ajalt üllitatakse meedias järjekordne uudis, et keegi võitis ühe või teise loteriiga suurema summa. Ehk siis hurraa! Paraku ei ole asjad nii lihtsad, nagu kirjutab Adele Parks suurepärases romaanis „Võidupilet“.

Õigupoolest peaks iga lotomängija raamatu esmalt läbi lugema ja alles siis (võidu)piletit ostma tõttama.

Kolm inglise perekonda, pigem sõpruskond, käivad koos, söövad-joovad (teinekord palju) ja soetavad iga nädal kindlate numbritega lotopileti. Kaks peret on pisut kõrgema staatusega, elavad ülemkülas, aga pileti ostab alamküla pereema Lexi. Ja siis, ühel heal või halval päeval (sõltub millisest suunast vaadata) läheb kümnesse – võit ligi 18 miljonit naela. Bingo!

Rõõm kõigile, ainult et Lexi ja ta abikaasa Jake ei kipu võitu sõpruskonnaga jagama. Miks? Sest sõbrad (või nüüd endised sõbrad) olla loobunud nädal tagasi lotopiletisse panustamast. Advokaadid tulevad kokku asja arutama, aga kaugele ei jõua, seega Lexi, Jake ja nende kaks last on nüüd rikkad.

Kuidas on siinmail, ei tea, kui Suurbritannias teeb lotofirma kõik endast oleneva, et äsja rikkaks saanuid mõistusele tuua – advokaadid, nõustajad, tugiisikud... Aga mis neist, kui miljonid ühtäkki sülle langevad. Oleme rikkad! Rahas võib supelda.

Täiesti pöörane, kuidas ootamatult rikkaks saanute mõistus ja loogiline mõtlemine ja elementaarne arvutamisoskus ühtäkki kaob. Raha on ju nii palju. Ferrari, ostlemispeod kaubatänaval ja internetis, reis, mis läheb maksma ebamõistlikult palju, uus maja, lapsed erakooli, ebareaalset suured annetused... Halloo, inimesed, teil on kõigest 18 miljonit, aga elate, justkui homset polekski...

Ja siis veel suhted... Neil on kombeks puruneda, saati kui mõrad on juba sees.

Ühesõnaga, suurepärane ja sujuvalt tormav raamat raha tegelikust võimust. Ärgem olgem naiivsed, rikkus ei sobi kõigile. Ja mis ennegi elul häda oli, kõik ju toimis?

„Lotopiletite ostmine on luuseritele. Isegi lotovõitjad on luuserid. Keegi võidab suure summa ja ostab siis ühe või mitu maja, uhked autod. Nad tõmbavad raha ninna, käivad vingetel puhkusreisidel ja sõidavad vaid paari aasta pärast jälle bussiga, elavad üürimajas. Inimesed lihtsalt ei oska oma õnnega midagi mõistlikku peale hakata. Ja mis kõige kurvem, nad pole enam nii õnnelikud kui enne, kuna said uhkest elust maitse suhu, nägid, kuidas elab kõrgem klass. Võidavad alati valed inimesed. Statistiliselt on neil selleks parem võimalus, kuna pileteid ostavad jõudeelu elajad ja armuleivasööjad. Need inimesed ei ole rahaga harjunud, nad ei tea, kuidas sellega toime tulla. Kuidas investeerida, millele kulutada, ja mis kõige olulisem, kuidas säästa. Luuserid.“

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena