Kööbi käesoleva näituse töid saab liigitada maalikunsti alla, sest galerii eksponeerib ka kunstniku abstraktseid ja pargivaadetega teoseid. Kuid samas tühistab Kööp ise maalikunstiga kaasas käiva üleva kategooria justkui elegantse sõrmenipsuga, pannes kõrvuti maalidega värviplekkidega kaetud värvilapid. Meenub, et prantsuse dadaist Yves Klein pani näitusele „Kleini siniseks“ nimetatud ja patenteeritud sinise värviga üle võõbatud vanu pesukäsne. Ent arvestades Kööbi metoodilist tööprotsessi, ei imesta üldse, et isegi värvilappe on kunstnik „disaininud“ pintslipuhastamise käigus „õigetes kohtades“. Kompositsiooniliselt on Andro Kööbi „maalijäägid“ igatahes perfektsed, esteedi puhul ei saakski tulemus teissugune olla.

Küsimus autoparoodiast pole aga samuti välistatud. Seda saab endale lubada ainult suur kunstnik ja Kööp seda kahtlemata on. Näidates, milliseid esteetilisi võimalusi peidab endas maalikunstis töötamine kõrget ja madalat kategooriat atraktiivselt segades, ei anna Andro Kööp vaatajale enam muud võimalust töid hinnata kui lähtuda soovitusest „ilu on vaataja silmades“.

Näitus on avatud kuni 21. detsembrini.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena