Toomas Alatalu: Putin vaatas Assadi kukutamist pealt. Suur poliitika pole kaitstud üllatuste eest

Elame ikka kuratlikult huvitaval ajal. Maailm läbib ootamatult pikka sõdade ja kriiside aega, mis juba ise kisuvad ühiskonna alasti – vastuolud paljastuvad enneolematus eheduses. Ent jagub ka üllatusi, sest kõike ette näha pole võimalik.

Rahulikul ajal käib kõik nagu raamides, ent piisab kriisist ja tuleb olla valmis kõigeks. Alates 2008. aastast toimuvat võiks tituleerida kui Putini sõdade aega, ent kahe eelmise eeskujul sobib ka maailmasõda. Ehk suurriikide uus võitlus mõjusfääride ja -alade pärast, mille algatas end eraldi riik-tsivilisatsiooniks kuulutanud Venemaa. Eesmärgiks 1997. aasta seisu taastamine Ida-Euroopas.

Kogemusi ja ettenägelikkust peaks olema kõigil, ent äärmusjõud ja n-ö koos parketilt tõrjutud toimijad suudavad üllatada ja tekitada seisu, mida keegi tegelikult ei tahtnud. Viimati esmalt 7. oktoobril 2023. Vaatamata Iisraeli raevukale vastureageeringule pole Hamas füüsiliselt kadunud, ekraanidele on uus pantvangivideo ja ÜRO peaassamblee nõudis taas (häältega 159-7) Palestiinas relvarahu. Iisrael jätkab löökide andmist ka Liibanonis ja Süürias, kust nüüd võeti ka enda territooriumile lisa.