Niisiis jõulurõõm, kui maakeeles ilmub järjekordne Grisham. Pealkiri on intrigeeriv. Mitte selle esimene, vaid teine pool: „Pärast Firmat“. Oli ju 1991. aastal ilmunud „Firma“, raamat (ja film), mis tõstis Grishami põnevuskirjanduse absoluutsesse tippu. Mäletate? Kuidas verinoor Mitch McDeere paljastas advokaadibüroo räpased mängud ja pidi koos abikaasa Abbyga USA-st põgenema? Aga edasi?

Edasi on läinud 15 aastat, Mitch on kodumaal tagasi, elab Manhattanil ja on ühe maailma suurima advokaadibüroo partner. Seekordne „Firma“ on korralik, sulitempe ei tee, kõik on kena, kuni Mitchil palutakse üle võtta juhtum, kus tuleb jõhkra Muammar al-Gaddafi valitsemise all olevalt Liibüalt kätte saada 400 miljonit dollarit Türgi suure ehitusfirma kasuks. No juhtub... Al-Gaddafi lasi ehitada silla, aga see viis tühjusse, ja nüüd ei taha maksta.

Ent see on vaid kõrvallugu. Mitchi tõeline töö algab siis, kui Liibüasse läbirääkimisi pidama saadetud Giovanna – legendaarse Itaalia advokaadi tütar – röövivad terroristid. Läbirääkimisi ei peeta, leida tuleb 100 miljonit eurot, sest vastasel korral tapetakse neidis sama jõhkralt, nagu tema kaitsemeeskond juba tapeti.

Nüüd algab raamatu põnevaim osa. Kuidas leida need miljonid? USA-l ja Suurbritannial, kus Giovanna töötab, ei lööks väljaostusumma, kui kahe vahel jagada, riigi eelarvest tolmugi lahti. Ainult et terroristidega läbirääkimisi ei peeta ja lunaraha ei maksta, selline on demokraatliku maailma reegel. Või on? Samavõrd võiks maailma suurim advokaadibüroo raha välja maksta – see tekitaks probleeme, aga mitte ülemääraseid. Paraku leiab osa partnereid ehk firma osanikke, et nad ei riski oma ilusa eluga mingi preili pärast.

Raamatu tõeline väärtus peitub selles, et Grisham kirjeldab täpselt ja autentselt, kuidas inimröövi puhul asjad tagatubades kulgevad. Mäletate, 2011. aastal rööviti Liibanonis Eesti jalgratturite grupp ning nende vabastamiseks loodi siinmail kriisikomisjon ning asjaga hakkas lisaks välisministeeriumile tegelema Kaitsepolitsei ja Teabeamet. Ratturid pääsesid priiks, aga kuidas ja millise summa eest? Asjaomased vaikivad.

Grisham aga räägib, kuidas asjad tegelikult käivad tehes seda küll ilukirjanduslikus võtmes, ent tema puhul on selge, et loos leidub realismi rohkem, kui arvata võib. Mõistagi läheb asi põnevaks – Mitch peab 100 miljonit kätte saama neilt, kes maksta ei taha ning tema abikaasa Abby määravad terroristid tehingu vahendajaks. Pinget on seega lõputult, aga katkematu pinge ongi Grishami kaubamärk.

Lõpetuseks... Millal selgub tõde, kuidas röövitud Eesti jalgratturid rahaahnete kurjategijate käest tagasi saadi? Grisham annab vihje.