Ta ei välistanud, kas mõtles Gröönimaa üle majanduslikku või sõjalist kontrolli, mis raputas välispoliitika ringkondi ja ka laiemat avalikkust. Üks asi on debatt USA rollist Gröönimaal ja selle tulevik, aga Trump muutis kogu arutelu neid asju välistamata.

Aga muidugi ei saa kunagi kindel olla, mida ta tegelikult mõtleb. Kuid ma arvan, et see viitab suurematele probleemidele, mis puudutavad NATO-t, Ameerika julgeolekugarantiid ja loomulikult on ka olukord Euroopas nüüd palju pingelisem, kui see oli 2019. aastal, kui Trump viimati Gröönimaa teemal sõna võttis.

See muidugi tähendab, et USA julgeolekugarantiid Taanile – mis olid juba Trumpi esimese ametiaja ajal ebakindlad – muutuvad nüüd veelgi ebakindlamaks. Nüüd pole asi enam vaid Gröönimaas. See puudutab Taani ja Ameerika Ühendriikide suhteid.

Milline oli Taani ja USA suhe enne Trumpi avaldust?

Taani sõltub täielikult USA julgeolekugarantiist, nagu kõik teised väiksed Euroopa riigid. Taani on püüdnud seda hallata, positsioneerides end võtmetähtsusega USA liitlasena, mis on olnud sotsiaalse konsensuse põhimõte Taani vahelduvate valitsuste seas vähemalt viimased kolmkümmend aastat.

Eelmine kord oli Trumpi n-ö käsitlemisel strateegiaks sisuliselt püüda olla hea liitlane, rääkida tema agendast ning teha kõik, mis võimalik, et rõhutada Taani valmisolekut, ja olla tähelepanelik USA, sealhulgas Trumpi soovide suhtes.

Samas olid Taani poliitikud mitmel korral Trumpi käitumisest vapustatud.