Eesti rahvastiku suurendamise ja säilitamise põhiseisukohad (ehk perepoliitika) kehtestati 2003. aastal. Sellest lähtuvalt seati eesmärgiks positiivse iibe saavutamine sündimuse kasvu, keskmise eluea pikenemise ja elukvaliteedi tõusu näol. Kui kahe viimase osas on paranemine olnud märgatav, siis sündimuse kasv on viimastel aastatel asendunud sündimuse langusega.