JUHTKIRI | Standard igaks laulupeoks: lasta viipekoor kaare alla
(48)Laulupidu võiks juba eos olla korraldatud mõttega, et ükskõik milline erivajadusega inimene saaks sellest lauljate või publiku seas osa võtta.
Õiguskantsler Ülle Madise pöördus detsembris Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse poole, kuna üldlaulupeo ettelaulmiselt jäeti välja erivajadustega inimestest koosnev viipekeelne koor. Sihtasutus vastas, et viipekoori ei ole võimalik hinnata samadel alustel teiste kollektiividega ning seetõttu ei pea nad võimalikuks lasta viiplejate kooril ette laulda.
Vaadates tagasi ajaloole, on puudega inimesi ühiskonnast pidevalt tõrjutud, jättes nad kõrvale avalikust elust, haridusest ja töövõimalustest. Ühiskondlikud hoiakud olid suures osas kujundatud haletsusest ja heategevusest, mitte võrdsuse või kaasatuse mõistmisest.
Paistab, et sarnane suhtumine on toodud üle ka 2025. aastasse. Puuetega inimesel on võimalus küll aina enam elada võrdväärsemalt teistega, kuid endiselt toimub see kõik peavooluühiskonnast eraldamise hinnaga.
On ju laulupidu mõeldud kõigile. Ei saa olla korralikku „kogu Eesti pidu“, kui enne ürituse toimumist on üleval üht ühiskonnagruppi eraldavad sõnumid.
