Vaadates tagasi ajaloole, on puudega inimesi ühiskonnast pidevalt tõrjutud, jättes nad kõrvale avalikust elust, haridusest ja töövõimalustest. Ühiskondlikud hoiakud olid suures osas kujundatud haletsusest ja heategevusest, mitte võrdsuse või kaasatuse mõistmisest.

Paistab, et sarnane suhtumine on toodud üle ka 2025. aastasse. Puuetega inimesel on võimalus küll aina enam elada võrdväärsemalt teistega, kuid endiselt toimub see kõik peavooluühiskonnast eraldamise hinnaga.

On ju laulupidu mõeldud kõigile. Ei saa olla korralikku „kogu Eesti pidu“, kui enne ürituse toimumist on üleval üht ühiskonnagruppi eraldavad sõnumid.

Milleks muuta laulupidu eliitürituseks, kus on kaare alla koht broneeritud vaid neile, kes vastavad mingitele väljamõeldud standarditele „tavalisest“ inimesest?