Esiteks on suurim oht Eesti julgeolekule meie endi tegevus, õigemini tegevusetus. Eesti on pidevalt pigem alati lootnud, et küll las keegi teine maailmas muretseb meie riigi ja rahva pärast ning meie siin Reformierakonna vedamisel parem tegeleme kummi venitamisega. Seega esiteks alustaks ise oma kodus tsiviilkaitse arendamisega, suuremate kaitseinvesteeringutega ning koostöö tihendamisele Soome ja Poolaga ning seejärel alles muretseks USA presidentide pärast.