Paljudes valdkondades on analoogsete kitsaste haridusnõuetega tekitatud kunstlikud barjäärid, mis viivad kaadripuuduseni, tohletamiseni jne. Ehitatakse ülemöödunud sajandi bürokraatia eluaegseid arengumudeleid, mis ei kõlba tänapäeval kuskile.

Jah, kohe esimese asjana tahaks osutada õpetajatele ja haridusvaldkonnale. Üheltpoolt tundub nii tore, kuidas haridusminister Kristina Kallas ja valdkonna ametiühingud justkui lahendavad „kaua kestnud probleemi õpetajate karjäärimudeliga“. Näete, nüüd on kohe selge, et kõigepealt on alustav õpetaja, siis õpetaja, siis vanemõpetaja ja meisterõpetaja. Muudkui hangib haridust ja teadmisi juurde ja kihutab aastakümnetega karjäärimudelil.

Kõik noogutavad, nii kena, vastavalt siis ka töötasu tõuseb jne.

Saabub august ja hakkab iga-aastane hala. Õpetajaid pole, koolid otsivad tikutulega, direktorid trumpavad üksteid üle ja tehakse igasuguseid trikke, et lapsed saaksid ikka näha kedagi klassi ees.

Ajakirjandus muidugi aitab kaasa ja pasundab, et koolides on nii ja nii palju „täiesti kvalifikatsioonita õpetajaid“.. Quelle horreur!!

Ei saa minister aru, ei saa ministeerium aru, ei haridustöötajate ametiühingud ega paistab, et keegi, sellised Max Weberi 19. sajandi eluaegsed karjäärimudelid ei tööta tänapäeval.

Inimesed ei lähe enam ülikoolist ühele töökohale, kust nad siis õnnelikult 50 aasta pärast pensioneeruvad, meisterõpetajana või nii. Proovitakse erinevaid töid, tehakse karjääripöördeid, käiakse era- ja avalikus sektoris. Ja seda isegi soovitakse, kui uskuda eksperte, et inimestel oleksid mitmekülgsed kogemused.

Tagasi õpetajate näite juurde. Kas peale selle palgaskaala on keegi ka tähele pannud, kuidas sellega koos kinnistatakse veelgi enam kitsad haridus- ja kvalifikatsiooninõuded? Koolidele ja direktoritele tähendabki see sügiseti trikitamist, läbi nõelasilma minemist, et leida klasside ette vajalikud inimesed. Igale poole pole võtta mingit „7. taseme kutsestandardit“ omavat inimest. Neid ei jätku.

Piltlikult, keemia tundi peaks keegi keemiast jagav andma. Sul võib olla kõrgema taseme keemik, aga õpetajaks sa teda võtta ei saa, sest tal pole „kutsestandardit“. Siis tehakse trikk ajutise lepinguga, keerutatakse kuskilt raha, sest ega see inimene ju õpetaja karjäärimudelisse ei sobi.

Statistikas läheb kirja „kvalifikatsioonita õpetaja“. Hakkab hala.

Kuidas peaks haridusministeeriumi arvates näiteks oma karjääri keskel erasektorist tulev suure kogemuspagasida, kõrgharidusega ja igati vinks-vonks inimene siis sellesse „karjäärimudelisse“ lisanduma?

Bürokraatia vastus on, et hakka madalapalgaliseks ajutiseks lahenduseks, tee kõrvalt omale ei tea kui pikalt „kutsekvalifikatsioon“, siis saad nooremõpetajaks. Võibolla. Ehk. Siis vaatame?

See inimene lööb käega, ta on spetsialist, teab oma väärtust. Kui ta tuleb haridussüsteemi, siis peavad tingimused kohe olema suurepärased ja toetavad.

Selle pika jutu mõte on see, et nende kitsaste ja rumalate nõuete asemel peaks usaldama koolijuhte, et nad leiavad klasside ette head, tublid, hakkajad ja parimad õpetajad, kel on igasuguseid erinevaid elukogemusi, mis rikastavad õppekeskkonda. Jah, kõrgharidus muidugi, kuid „kutsekvalifikatsiooni“ 7., 1028. ja mis veel kosmiliste tasemetega süsteemi lukustamine aastal 21. sajandil on lihtsalt absurdne.

Niisiis, valitsus peaks pigem ette võtma ja süsteemselt selliseid tõrkeid tekitavaid, mittevajalikke ja vastuproduktiivselt kivisse raiutud haridustsensusi üle vaatama hakata. Sektorite, laiade valdkondade kaupa. Ja kiiresti.

Mis Keit Kasemetsa veel puudutab, siis opositsioon peaks ikka minema lõpuni. Ta on Eesti avalikus teenistuses ainulaadsete kogemustega riigiametnik, kes on saadud nõusse riigisekretäri tänamatut tööd tegema.

Kui sellise inimese kutsumine riigisekretäriks peaminister Kristen Michali poolt on paheline, siis tuleks ikka riigikogu auväärt komisjoni ette vaibale kutsuda ka Ursula von der Leyen – tehtagu ikka lõpuni selgeks, kas Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhiks pandi mingi sõbradiiliga või mitte. Kutsuge välja ka OECD peasekretär, koostage põhjalik raport, et kuidas sobis sinna Pariisi peakorterisse tööle. Jõudu kohe.