
Facebookis levis möödunud nädalal populaarne väide, et 30 000 Saksamaa tuulikut katavad riigi energiavajadusest vaid 3,2 protsenti. See väide on teadlikult eksitav.
„Saksamaal katab praegu ligikaudu 30 000 tuulikut 3,2% energiavajadusest. „Elagu roheline üleminek“,“ kirjutas Jaanus Härms oma Facebooki lehel 12. jaanuaril. Tema postitust on Facebooki andmetel jagatud vähemalt 120 korda.
Sama väidet on levitanud viimase paari nädala jooksul erinevad saksakeelsed kanalid. Näiteks levis see „The Conservatives / Die Konservativen“ Facebooki grupis 11. jaanuaril.
Tuuleenergia liigitatakse taastuvenergiaks, sest erinevalt fossiilkütustest, nagu näiteks kivisüsi või nafta, on see taastuv ning kütusevaba loodusvara.
Taastuvenergia osakaal Saksamaa elektritoodangus oli Saksamaa föderaalse statistikaameti (Destatis) andmetel 2024. aasta kolmandas kvartalis 63,4%. Tuuleenergia osakaal oli kogu toodangus samal perioodil 24,7%. Tegu on kõige värskemate avalike andmetega.

Saksamaa välisministeeriumi andmetel oli 2024. aastal Saksamaa avalikus netotootmises taastuvenergia osakaal kokku 62,7%. Tuuleenergiast toodeti eelmisel aastal kokku 136,4 TWh ja see moodustas 33% kogu tootmisest.
Söest elektri tootmine aga langes: pruunsöe tootmine langes 8,4% 71,1 TWh-ni, kivisöe tootmine 27,6% 24,2 TWh-ni.
Seega terves Saksmaa elektritööstuses toodetakse suurim osa elektrist tuuleenergiast. Fossiilkütuste osakaal järk-järgult, ent pidevalt langeb.
Vastupidised väited Saksamaa energiasüsteemi kohta on sagedased, kuid ei vasta tõele. Nii ei ole Saksamaa viimastel aastatel kasvatanud fossiilkütuste osakaalu. Samuti ei impordi Saksamaa olulist osa oma elektrist välismaalt (2024. aastal vaid ligi 6%) ning elektrihind on viimastel aastatel selgelt odavamaks läinud.
Primaarenergia vs lõppenergia
Taastuvenergia (näiteks tuul ja päike) osakaalu näitamine kogu primaarenergiast on eksitav. See ei peegelda tegelikku energiaülemineku ulatust. Riigi (näiteks Saksamaa) tegelik energiavajadus ja primaarenergia tootmine ei ole sama.
Primaarenergia hõlmab kogu energiahulka, mis siseneb süsteemi nafta, kivisöe, gaasi ja teiste algallikatena. See näitaja sisaldab kõiki energiakadusid, mis peamiselt tekivad fossiilsete kütuste töötlemisel ja põletamisel. Näiteks kivisöest elektri tootmisel kulub keskmiselt kolm kilovatt-tundi kivisöe energiat, et toota üks kilovatt-tund elektrit. Taastuvenergia puhul selliseid energiakaotusi ei ole, sest päikese- ja tuuleenergia muundatakse otse elektriks.

Saksamaa energia- ja veetööstuse föderatsioon (BDEW) teatas, et Saksamaal langes ka primaarenergia tarbimine 2024. aastal uuele madalale tasemele. Võrreldes eelmise aastaga langes see 1,3% 10 478 petadžaulile (PJ), mis on peaaegu 30% vähem kui 1990. aastal.
Taastuvad energiaallikad moodustasid eelmise aasta primaarenergiast umbes 20%.
Kui aga vaadata lõppenergiat, siis need numbrid on vastavalt 62,7% (kogu taastuvenergia) ja 33% (tuuleenergia).
Erinevus tuleneb fossiilkütuste töötlemisega kaasnevast energiakaost, mis on üks põhjustest, miks just lõppenergia või kasuliku energia mõõdikud on sobivam taastuvenergia, sh tuuleenergia osakaalu hindamiseks.
Primaarenergia mõõdiku järgi saabki näidata taastuvenergia osakaalu väiksena, sest see ei arvesta välja fossiilkütuste energiakaotusi, mida taastuvatel allikatel sellisel määral ei ole. Seega on selline andmete esitamine eksitav.
Otsus: eksitav. Väide, et Saksamaa 30 000 tuulikut katavad vaid mõne protsendi riigi energiavajadusest, on eksitav. See number põhineb tõenäoliselt primaarenergia näitajal, mis ei ole sobiv taastuvenergia osakaalu hindamiseks. Lõppenergia mõõdiku järgi moodustas tuuleenergia 2024. aastal 33% Saksamaa elektritoodangust. Väite esitamine primaarenergia kontekstis jätab eksliku mulje tuuleenergia tegelikust osakaalust.