Meelis Oidsalu: kuhu on jäänud Eestile NATO õhukaitse? Tõde ütleb alliansi valmisoleku kohta nii mõndagi
(49)Eesti, olles Venemaaga piirnev riik ja potentsiaalse agressiooni sihtmärk, seisab silmitsi paradoksaalse olukorraga: NATO õhukaitsevahendid pole siiani meie kaitsevõime tugevdamiseks meieni jõudnud. Miks pole Balti riikides, eeskätt Eestis, korralikke NATO õhukaitsesüsteeme? Sellele küsimusele otsis Eesti Päevaleht vastust julgeolekuekspert Meelis Oidsalult.

Pärast Ukraina sõda, mis on muuhulgas kõige suurem õhusõda maailma ajaloos, on muutunud arusaamad ka õhukaitsest. Osaliselt on arusaamu muutnud ka õhusõja pretsenditud mahud ja odavate droonide (sh Shahed-tüüpi „võrrimootoriga“ aeglaselt lendavate, aga odavate ja suurte lõhkelaenguga ründevahendite) kasutamine.
Näiteks Patrioti raketikaitsesüsteem on Shahedide vastu liiga kallis süsteem. Droonide vastu saaks paremini ja odavamini lühimaa õhutõrjega, milleks võivad sobida ka kuulipildujad, õhutõrjekahurid ja õlaltlastavad raketid (Piorun, Stinger, Mistral). Kuid neid kuluks märksa suuremal hulgal, kui on tänaseks varutud.