Kevade ja suve paiku rääkisid Parempoolsete juhid otsesõnu pensionite külmutamisest ja isegi kärpimisest ning sügise hakul sai indeksi ülevaatamise sõnumeid kuulda Eesti 200 tippudelt. Uskuge, see kõik mõjub vanemale põlvkonnale häirivalt, lausa hirmutavalt, kuigi taolised üleskutsed said koheselt eitava vastuse, seda eeskätt meie erakonna poolt.

Äsja pani sellele tundlikule teemale hagu alla Tööandjate Keskliit, leides, et riigi rahanduslikku seisu saab parandada kõige nõrgemate arvelt, ehk pensionitõusud tuleb ära jätta. Keskliidu juht Hando Sutter tõdes, et võrreldes kriisieelse ajaga, annavad kõige suurema osa riigi kogukulude kasvust sotsiaalkulud, mille kasv on olnud 31 protsenti ja tervishoius omakorda 17 protsenti. Ta osutas veel sellele, et maksukoormuse tõusu õigustuseks toodud kulutused riigikaitsele on 12-protsendilise kasvuga alles neljandal-viiendal kohal. Julgen pidada seda küüniliseks ja lühinägelikuks vaatenurgaks.