Nüganen ise aga ei pea vajalikuks selles arutelus osaleda: „Ma mõtlesin sellele, aga mul pole variante, sest ma ei tööta selles teatris. Aga vastasin Eesti kodanikuna. Ja ma ei pea isegi vajalikuks praegusel hetkel selles arutelus mingilgi moel osaleda, veel vähem näpuga näidata nende peale, kes omapoolseid ettepanekuid pakuvad,“ lisas Nüganen.

Tema arvates on Vene Teatril, nagu ka kõigil teistel meie teatritel, oluline roll üldise kultuurikeskkonna kujunemisel. Ta rõhutas: „Oleme osa Eesti kultuurist ja see on jällegi osa Euroopa ja maailma kultuurist.“

Elmo Nüganen teeb tihedat koostööd Vene Teatriga ja jälgib tähelepanelikult selle repertuaari. Küsimusele, mida lähiajal vaadata, soovitas ta vaatajatel tähelepanu pöörata uuslavastustele: „Soovitan vaadata uut repertuaari, mis näitab teatri sisehoovusi, kunstilisi hoovusi mingis suunas,“ jagas ta.

Vestluses Nüganeniga puudutati ka isiklikumaid teemasid. Pärast vähidiagnoosi saamist on tema aja tajumine muutunud: „Aeg hakkab tiksuma teisiti. Saad aru, et ei taha seda raisata mittevajalikele asjadele,“ tunnistas ta.

Vaatamata sellele ei pidurda lavastaja oma töötempot. Ta on tänavuse vabariigi aastapäeva kontsertetenduse lavastaja. Lisaks töötab Nüganen Vene Teatris projekti kallal, kuhu kaasatakse kaks truppi – vene ja eesti. Mais-juunis on plaanis esietendus, kus ta toob välja Leedu autori Marius Ivaškevičiuse näidendi Vene-Ukraina sõjast, Mariupolist ja teatrist. „See saab olema suur töö. Publik saab võimaluse näha kaht samal teemal lavastust, mis annab lavastustele uue vaatenurga,“ sõnas ta.