Kuigi tund ja kolmveerand kestev portreefilm pole kaugeltki veatu – seal oleks tahtnud näha ka üldistavamaid noote, sissevaateid presidendiametisse ja näiteks ka usutlust peategelasega, on see lavastaja Jaan Tootseni nägemus ja tema valik jääda muheda vaatleja positsioonile, jäädvustades olukordi, mida elu ise pakub. Kuid ka vaatlejapositsioonilt teeb autor alati oma valiku selle kohta, kuidas jäädvustatut filmilooks kokku panna.