RAAMATUBLOGI: Sel jõmpsikal pole mingeid kombeid...
Simon Mason, „Purunenud pärastlõuna“, tõlkinud Jüri Kolk, Varrak, 236 lk.
Simon Mason on loonud ühe lahedama ja tähelepanuväärsema politseinike duo, kusjuures lisanud neile mõtlemisvõimelise ülemuse, mis on krimikirjanduses üsna harukordne nähtus.
Niisiis kaks Wilkinsit. Ray, kõrgelt haritud ja aadellik, kelle riietus maksab mitu head kuupalka. Ryan, alamklassist jõmpsikas, käib ringi dressipükstes ja suvalistes tossudes, kuigi sai Themes Valley politseijaoskonnas ajaloo noorimaks uurijaks. Ainult et nüüd töötab Ryan parklas turvamehena, sest löödi politseist minema – põhjus: liiga impulsiivne, ei suuda end talitseda, kui näeb ebaõiglust ning sõidab kurjategijale külma rahuga niiöelda pasunasse.
Aga nüüd on häda majas, sest juhtunud on õudus – lasteaiast kaob neljane tirts ning on üsna selge, et mängus on pedofiilid. Ray ja teised politseinikud arvavad, et on leidnud juhtlõngu ja kohe-kohe, aga ei miskit.
Ryan elab samal ajal omas maailmas – läheb tülli tööandjaga ja seltskonnaga, kes võiks talle töö politseinikuna tagasi anda. Ühesõnaga katastroof. Ent Ryanil on iseäralik anne – märgata detaile, tehes nende põhjal järeldusi ning otsida infot kõikjalt. Seega asub tenagi otsima kadunud tüdrukut, jagades teavet endise partneri Rayga. Ja asi ei näe välja ilus, tegutsemas, näikse, on pedofiilide võrgustik, kuhu kuuluvad rikkad ja ilusad.
Üks, mis Ryani eriti sümpaatseks teeb, on see, et ta on üksikisa ja kasvatab kolmest poega nii hästi, kui suudab. Ja siingi on vastandumine, sest Ray on just-just isaks saamas, ent sedavõrd töösse sukeldunud, et ei suuda naise sünnitusprotsessiga sammu pidada ning takerdub perekonflikti. Siinkohal on noorem mees ja kogenud isa abiks.
Mõistagi püütakse kurjategijad suuresti tänu Ryanile kinni, aga kas on mõistlik teda politseisse ennistada?
Ülemus peab komisjoni ees kõnet... „Jättes kõrvale näited üleüldise kehva käitumise kohta, paljud juhtumid, mil tema maneerid ja hoiak jäid kõvasti allapoole vastuvõetavat taset, annan lihtsalt ülevaate otsustava tähtsusega häirimistest, sekkumistest ja eksimustest, mida kõnealune isik tööleennistamise protsessi ajal tegi.
Ta eiras salaja ja teadlikult politsei protseduure, küsides konfidentsiaalset teavet poolelioleva juhtumi kohta ning jätkas uurimist ka pärast mitut suulist hoiatust.
Ta keelitas juhtival ametikohal töötava politseiniku eksima käitumiskoodeksi vastu, küsitlema tunnistajat, kes ei olnud ühegi selle politseiniku uurida oleva juhtumiga seotud.
Ta võttis vastavate volitusteta Kaubikukeskuse platsilt kaasa tõendusmaterjali.
Ta tungis ilma kohtumääruseta eravaldusse, kus oli veel tõendusmaterjale.
Ta tungis vastavate volitusteta poolelioleva juurdluse toimumispaika ning juhtis sel moel juurdlusega tegeleva uurija eemale võimalikest juurdlussuundadest.
Ta sekkus eravalduses ühte olukorda ja võttis eraisiku ette viisil, mida saab kirjeldada ainult vägivaldse ja ähvardavana.
„Sel jõmpsikal pole mingeid kombeid. Ja mind ei koti. Ta saavutab tulemusi.“
