Kontrollimaks Eesti tööturu kohanemisvõimet majandusšokkide korral vaatlesid Eesti Panga bülletäänis ilmunud analüüsi koostajad palgakasvu väliskonkurentsile avatud erasektoris, avalikus-, teenindus- ja varjatud sektoris.

Järelduste tegemiseks eeldati Eesti tööturu puhul siirdemajandusest tulenevate üleminekuprotsesside toimumist ning jäeti arvestamata tööturu institutsionaalse raamistiku mõju turu dünaamikale.

Põhiliste tööturgu iseloomustajate näitajatena on vaatluse all palga ja tootluse seosed ning reaalpalkade reageerimine majanduse pöördumisel tõusufaasist langusfaasi.

Analüüsi kohaselt iseloomustab elastsus vaid avatud erasektorit, samas kui teenindus- ja avalikus sektoris ei suuda tööandjad palgakasvu kontrollida ja palgad on allapoole jäigad.

Avatud sektori tööturu elastus põhineb majanduslangusega kaasnevale palga kiirele reageerimisele tootluse muutustele, millega võib kaasneda ka eksportivate ettevõtete kasumimarginaali ja konkurentsivõime langus.

Teenindussektori suhteline jäikus avaldub asjaolus, et hoolimata lühiajalisest mõõnaperioodist 1998. aasta esimeses kvartalis palgakasv aasta lõpus enam ei pidurdunud ja jätkas tõusu 1999. aastal.

Avalikus sektoris ületas palgatõus vaadeldud perioodil tootluse kasvu pidevalt ning puudub ka suur erinevus majandustõusu ja -languse perioodil.

Kuid analüüsi koostajate hinnangul pole sellises arengus midagi erakordset, kuna tootlust ületav palgatase ja -kasv iseloomustab ka arenenud riikide avalikku sektorit.

Nii avalikku- kui teenindussektorit hõlmava varjatud sektori palgataset iseloomustab samuti avatud sektorist väiksem elastus, kuna hoolimata tootluse vähenemisest 1997. aasta lõpus palgatõus märgatavalt ei langenud.

Kuna avatud- ja teenindussfääri käsitletakse üldises analüüsis kui suhteliselt stabiilse reaalpalga kasvuga ühtset erasektorit, iseloomustab Eesti Panga hinnangul sektori tööturgu paindlikkuse asemel pigem jäikus.

Samas pole taoline situatsioon Eesti majandusele probleemiks, kuna näiteks teenindussektori harude suhteline tootlus on suhtelisest palgast siiski kõrgem.

Raskusi ei tohiks tekitada ka avaliku sektori palkade jäikus, kuna mitteelastsus on tingitud suures osas palkade reageeringu hilinemisest võrreldes tootluse muudatustega.

Samuti pole Eesti Panga hinnangul usaldusväärne tootlust käsitlev statistika.