"Meil on Tallinna järel suuruselt teine raudteesõlm Eestis," ütleb vaksaliülem Niina Ivanova. Raudteesõlm on proletaarse minevikuga Valgas tähtsam kui mööblivabrik, õmblusvabrik, leivatehas ja lihakombinaat kokku.

"Oleks Eestis ometi rohkem tööstust, oleks ka raudteel rohkem kaupa vedada ja enam raha," ütleb vaksaliülem Ivanova. Sellist liiklust nagu tema esimestel tööpäevadel Valgas praegu pole. Reisijaid, diisel- ja kaubaronge on väheks jäänud ning Valga-Piusa rongiliini ähvardab üldse sulgemine.

Tänu Tallinn-Pärnu-Riia rongiliikluse sulgemisele käivad kõik Riia rongid Eestisse läbi Valga. Päevas läheb sealt Riia poole kuus rahvusvahelist rongi ja tagasi tuleb teist samapalju. Kui bussiga kolm kilomeetrit lähima Läti jaamani sõita, siis võib ka rohkemate rongidega naaberriigi pealinna pääseda. Oleks rohkem tööstust

Sangastest pärit vaksaliülem Ivanova mäletab veel neljakümnendate aega, kui Valgas tegutses kümme aastat raudteekool. Tema ise on õppinud Leningradis ning töötanud pikka aega Vaivara jaamas. Valgas asus ta tööle insenerina 1976. aastal, hiljem sai ta vaksaliülemaks.

Sajandivahetusel ehitatud jaam kannatas teises maailmasõjas kõvasti. Pärast sõda ehitati vangide abiga uus. Stalinistlikus stiilis pompöösne jaamahoone tundub praegu pisut kõledana. Vennasvabariikide vapid on seal endiselt alles. See jaamahoone on nagu ausammas nõukogude priiskavale tööstusele, mis väikeriigis on kaotanud mõtte.

Neli igavlevat taksojuhti tüütavad kõiki jaamas liikujaid sõidupakkumistega. Jaamarestorani shikk baarmen kehitab küsimuse peale külastajate kohta nõutult õlgu. Restorani lakke on maalitud tähed. Mehed joovad teed. Ainus uue aja märk on inglisekeelne rongide sõiduplaan.

Vaksaliülemana tegeleb Ivanova Valga jaama majanduslike probleemide ning reisijate kaebustega ning kamandab ligi pooltsada inimest. Põhiliselt on need jaamatöölised ja konduktorid. "Kolme aasta jooksul on pidevalt koondatud ja inimesed kardavad oma töökoha pärast," seletab Ivanova kurvameelselt, sest koondamisi on ette näha edaspidigi. Eesti keelt räägib Ivanova puhtalt. üldiselt nõudvat nad töötajatelt D-kategooria keeleoskust.

Enamus kaubandust käib maanteedel

Põhiline tollitav kaup on Valga jaama tolliinspektori sõnul ikkagi puit. "Enamus kaubandust käib maanteede kaudu," arvab tolliinspektor. Seoses viina hinna tõusuga Eestis on hakanud levima läti salaviin. "Enamik eraisikuid teab, et kaupu tohib üle tuua 5000 krooni väärtuses ja sellega probleeme pole," ütleb tolliinspektor Räitsakas.

Valgas on üks väheseid raudteepiiripunkte, Eestis on need veel Narvas ja Tartus. Raudteepiletid on kallid ning punase passiga reisimiseks on tarvis viisat. Viisa tegemiseks nõuab raha ning suhtlemist migratsiooniametiga, aga raha ei ole sellepärast, et tööd ei ole.

"Siia raudteesõlme kuulusid vagunidepoo, reisijatedepoo, sideosakond, tuletõrjerong, teeremonditöötajad, tehnohooldustöökoj= ad, kontrollaparatuuri tsehhid - terve tööstus," sõnab Ivanova.

Viiekümnendatel aastatel töötas tänu raudteele Valgas viinamarja- ning ka kohaliku marjaveinitehas, aastatoodanguga ligi kaks miljonit dekaliitrit. Põhiline toorainee tuli Aserbaidzhaanist, Gruusiast, Turkmeeniast, Moldaaviast ja teistest liiduvabariikidest.

"Praegu on isegi Sheshtokai reisirongis ainult paarkümmend inimest," ütleb tolliinspektor Raul Räitsakas. Loota jääb, et Valga jaama paremad ajad on alles ees.

PIRET TALI