Tartu Vabadussõja mälestussamba taastamise komitee esitles augustis kümne päeva jooksul avalikkusele kujur Jaan Luige tehtud veerandsuuruses koopiat fotode järgi taastatud Kalevipojast. Komitee esimehe Elmar Ernitsa sõnul olid hinnangud "üldiselt positiivsed".

Tartu monumentide korrastamist ja taastamist koordineerib linna monumentide komisjon. Selle esimehe Rait Toompere kinnitusel hakati monumendi ennistamisele mõtlema juba 1987. aastal.

Toompere ütles, et tollal uuris komisjon ka kuju püstitamise ajalugu. "Kalevipoeg ei saanud 1933. aastal üles nii nagu algselt mõeldud oli, vaid küllaltki juhuslikult ja ebaõnnestunud kujul," lausus Toompere. Monument pidi asuma teisel pool Vabaduse puiesteed pangamaja ees, seisma looduslikul alusel ning lisaks Kalevipojale kuulus ansamblisse sõduritegrupp, siis aga seati ta arusaamatul põhjusel üles hoopis Emajõe äärsesse parki, selgitas Toompere. Praegu seisab sellel kohal Kreutzwaldi mälestussammas.

Toompere sõnul pole monumentide komisjon ega keegi teine Kalevipoja taastamise vastu, küsimus on läbirääkimises ja mõistlike lahenduste leidmises. "Taastajad nõuavad kuju endisel kujul ja endises kohas. Aga kas see koht on seal, kuhu Kalevipoeg 1933. aastal üles pandi või seal, kuhu oli aegselt mõeldud," küsis monumentide komisjoni esimees.

Toompere sõnul räägib mitu asjaolu Kreutzwaldi samba ümberpaigutamise vastu. Esiteks läheb see kalliks, teiseks pole lauluisale leitud sobivat kohta. "Kolmandaks on Emajõe äärne suurte puudega park monumentaalskulptuurile absoluutselt sobimatu," tõdes Toompere. Monumendi võimalike kohtadena mainis ta pangahoone esist ja Kaitseliidu maja esist, kus enne seisis Lenini kuju.

Toompere nimetas Vabadussõja mälestussamba taastamise komiteed lahtisest uksest sissemurdjaks. Monumendikomisjon oli juba mitu aastat enne taastamiskomitee asutamist korraldanud kuju taastamiseks konkursi, mille võitis Endel Taniloo. Konkursile pakuti nii uusi Kalevipoja lahendusi kui ka taastamisprojekte.

Kaks aastat tagasi kodanikualgatuse korras asutatud taastamiskomitee kinnitas algul, et nad ei küsi raha Tartu linnalt, vaid teevad kuju valmis üksnes annetuste najal. Sel kevadel küsis komitee siiski 250 000 krooni.

Seoses taastamiskomitee rahataotlusega kutsus linnavalitsus eelmisel reedel kokku vaidluskoosoleku. Pärast tulist väitlust, kus taastamiskomitee jäi oma seisukohtade juurde, andis linnavalitsuse esindaja Jüri Sasi monumendikomisjonile volitused otsustada, kas linn peaks Luige kuju rahastama.

Kuju kohta peavad esitama ekspertarvamuse mitmed monumendikomisjoni kuuluvad kunsti, muinsuskaitse ja arhitektuuri asjatundjad nagu Enriko Talvistu, Enn Veenpere ja Martti Preem. Talvistu on väljendanud seisukohta, et Kalevipoeg oli juba püstitamise ajal liiga konservatiivne ning Tartu võiks rajada hoopis uuema ja moodsama Vabadussõja mälestusmärgi.

Ernitsa hinnangul on linnavalitsus asja arutamisega lootusetult hiljaks jäädud. Ta viitas Tartu volikogu otsusele 1995. aasta veebruarist, mis näeb ette kuju taastamise endisel kujul ja endises kohas. Sama nõuab ka kodanikualgatuse korras moodustatud komitee põhikiri.

ANU JõESAAR

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid