Remont ei taasta reisirongiliiklust Haapsallu
Riisipere-Haapsalu raudtee remontimine tagab kaubarongidele ohutu sõidu, aasta tagasi suletud reisiliikluse taastamine lükkub aga kaugemasse tulevikku.
Eelmise aasta 22. septembril sõitis Tallinnast Haapsallu viimane reisirong. Kaubarong jäi käima, kuigi mitu kuud oli seegi kahtluse all. Rongiliikluse säilimise eest võitlejad said pisut rahu, kui 50-kilomeetrise raudteelõigu remondiks eraldati riigieelarvest 10 miljonit krooni. Suve alguses läks remont lõpuks lahti, tõsisem töö aga käivitus seda teed sõitva vedurijuhi sõnul septembris-oktoobris.
Eilseks pidi AS Radlik Riisipere-Haapsalu raudtee remondi lepingu järgi lõpetama. Eesti Raudtee infrastruktuuri direktori Kaido Simmermanni sõnul oli kolmapäevaks tehtud 85% töödest. "Seni on Radlik vahetanud liipreid, viimistlustööd alles algavad," märkis Simmermann. Ta lisas, et vahetatud on 15 000 ehk iga kolmas liiper. Liiprite killustikuga toppimine ootab veel ees.
Kiiruspiirang endiselt jõus
Riisiperest Haapsaluni peab kaubarong praegu sõitma 25-kilomeetrise tunnikiirusega. Simmermanni sõnul võib kiirust pärast remonti umbes 15 kilomeetri võrra tõsta.
Eile läks rong Haapsallu endise kiirusepiiranguga. "Vasalemmani piirangut pole, sinna sõites võib kiirus olla kuni 80," ütles vedurijuht Arkadi Mazurtshak. Ta tõdes, et samas on mõni koht Vasalemmani hullemas seisukorras kui Haapsalu pool, kus kehtib kiirusepiirang.
Kui Mazurtshak neli kuud tagasi Haapsalu vahet sõitma hakkas, võis enne Ristit ning Palivere ja Nigula vahelistel pöörangutel kiirus olla vaid kuni 15 kilomeetrit tunnis. Nüüd võiks vedurijuhi sõnul raske kaubarongiga Riisiperest Haapsallu sirgetel lõikudel sõita kuni 60-ga, kerge reisirongi kiirus võiks sirgel teel olla koguni 20 kilomeetrit suurem.
Reisirong sõitma ei hakka
Reisirongiliikluse taastamist Simmermann ette ei näe. "Pärast remonti on raudteel ohutum, kuid mitte mugavam sõita. Kuna välja sai vahetada ainult iga kolmanda liipri, tuleb sõita rütmis "rong see sõitis tsuhh-tsuhh-tsuhh"," lausus Simmermann.
Reisiliikluse kiiresse taastamisse pole usku ka Lääne maavalitsuse osakonnajuhatajal Harri Ermannil. "Meie eesmärk oli rongiliiklus säilitada ning 10 miljonit andis selleks võimaluse. Kui kümne aasta pärast tahetakse reisirongi uuesti käima panna, siis on raudtee alles."
Ermann tõdes, et Haapsalu ja Tallinna vahel on hea bussiliiklus. Pealegi lõppes äsja ääsmäe-Risti maanteelõigu remont, millele riik kulutas 20 miljonit krooni.
Kui uusi investeeringuid ei tule, on Riisipere-Haapsalu raudtee Kaido Simmermanni sõnul kolme aasta pärast sama ohtlikus seisus kui enne remonti. "Uute liiprite kõrval mädanevad vanad edasi," tõdes ta.
Simmermann ei usu, et riigieelarvest Riisipere-Haapsalu lõigule järgmisel aastal uusi remondisummasid antakse, sest Eestis on palju tähtsamaid teelõike.
"Korra me püüdsime rongiliiklust Riisipere-Haapsalu teel sulgeda, aga see ei õnnestunud," tunnistas Eesti Raudtee infrastruktuuri direktor. "Lähitulevikus seda uuesti ei üritata."
Kaubavedu kolm korda nädalas
Kaubarong sõidab Haapsallu kolm korda nädalas. Haapsallu jõudnud ning sealt tagasi tulnud kaubakogus on juba kaks kuud enne aasta lõppu suurem kui mullu terve aastaga, rääkis kaupa vedava firma AS Transa juht Valentina Saks.
Teel Haapsallu peatub rong Keilas, Riisiperes, Turbas, Ristil ja Taeblas. Lääne-, Hiiu- ja Saaremaa veetakse mööda raudteed tahke- ja vedelkütust, jõusööta ning teesoola. Tagasi tuleb metsa, vanametalli, raudteed tahavad kasutama hakata ka kalakonservitootjad.
"Raudteevedudel on kindlasti perspektiivi, see on praegu odavam ja jääb odavamaks," kinnitas Saks.
Nii Transa kui ka Taebla firma Jarmi oleksid valmis osalema Riisipere-Haapsalu raudteelõigu erastamisel. "Küsisime Eesti Raudteelt, millistel tingimustel võib erastamine kõne alla tulla, aga nad ei osanud sellele vastata," rääkis Saks.
Riisipere-Haapsalu raudtee on küll Eesti Raudtee osa, kuid Simmermanni sõnul võib lõigu erastamine ka eraldi kõne alla tulla. "Võimalik, et tulevikus muutub see lõik peateest haruteeks," lisas Simmermann.
ANNELI AMMAS
