Neeme Punder flöötide kuningriigist
[Flötist Neeme Punderi esikplaat "The Flutish Kingdom"]
Neeme Punderi (XX saj) ja Jakob van Eycki (XVII saj) ühisloominguna valminud plaat "The Flutish Kingdom" üllatab uudsusega.
Flöödimängija Neeme Punderi nimi ei vaja muusikasõprade hulgas tutvustust. Viljandi lähistel sirgunud maapoisist on saanud tänaseks vanamuusika juhtfiguure Eestis. Kahtlemata oluliseks teljeks on tema loomingulises tegevuses olnud ansambel Hortus Musicus, mille koosseisus on Neeme mänginud juba ligi paarkümmend aastat. Viimasel ajal on teda aina tihedamini kuulda olnud solistina esitamas nii oma vana armastust - barokkmuusikat - kui ka märksa hilisemate heliloojate teoseid.
Pimedana sündinud hollandlane Jacob van Eyck oli oma kaasajal kuulus kellamängu spetsialist ja ekspert (kelle juurde Utrechti tuldi õppima üle Hollandi). Samuti tunti teda suurepärase plokkflöödimängijana, tema virtuoossust kiideti poeemides. Eycki flöödilugude kogumik "Der Fluyten Lust-hof" (flöötide rõõmuaed) sisaldab 144 soololugu - põhiliselt variatsioonid tolle aja populaarsete lauluviiside ja psalmimeloodiate teemadel. Nendel põhinebki Neeme Punderi esikplaat.
Neeme Punder mitte üksnes ei interpreteeri, vaid kujundab ümber, varieerib, improviseerib Eycki teemadel, taustaks Peeter Vähi süntesaatoril ja Aivar Mäe kellade ansambel. Kohati jääb "päris" Eyckist üsna vähe järele - niivõrd on tema muusikat "ümber riietatud", lisatud kummalisi aksessuaare ja tänapäevast varjundit. Kuigi "riie ei riku meest", on minu jaoks Eyck selles uues kuues veidi võõras ja vast mitte nii sümpaatne kui tavaliselt. Ent eks iga kuulaja oma kõrv ole kuningas.
Paar küsimust Neeme Punderile
Oled mänginud palju mitmesugust vanamuusikat, miks valisid plaadistamiseks just Eycki?
Idee sündis kolm-neli aastat tagasi koos Peeter Vähiga - varieerida Eycki vastavalt praegusele muusikalisele taustsüsteemile, kasutades sama tehnikat mis Eyck. Ja Eyck just sellepärast, et tema tegi sama omal ajal.
Kui palju on plaadil Eycki ja kui palju Neeme Punderit?
Arvan, et sel polegi erilist tähtsust. Sai mängitud nii palju kui parajasti vajalik tundus. Eksisteerib ka kolmas autor - Peeter Vähi.
Kui kellade ansamblit võib seostada Eycki enda armastusega kellamängude vastu, siis süntesaatori puhul küsiksin küll - miks?
Ka omal ajal kirjutati muusikat konkreetsetele interpreetidele. Samuti sünnivad kaasajal lood muusikute ja instrumentide võimalusi arvestades. See idee sündis koos Peeter Vähiga ja tema instrument on süntesaator.
Kas selline uudne käsitlus on kunstiline katsetus või sügavam ideoloogia?
Ei ole ideoloogia, on improvisatsioon ja variatsioon. Mõni aasta tagasi oli mul küll idee ühendada eri kunstiliike (muusika, luule, teater, tants) nii, et muusika oleks osa elust, suuremast tervikust, nagu ta seda ka vanasti oli. Kuivõrd plaadil ei ole kunstiliike võimalik ühendada, ilmneb sama idee siin veidi teisel kujul - Eycki muusika on tõstetud tänapäeva konteksti.
Flööt läbi aegade
Juba oktoobrikuus firmas Erdenklang välja antud plaat ilmselt enne veebruari Eestisse ei jõua. Paar plaadil olevat lugu tulevad esitusele täna Tallinna Raekojas. Kontsert "Flööt läbi aegade" pakub avaramat ülevaadet Neeme Punderi tegevusest paarikümne aasta vältel. Aga ka läbilõiget eri ajastute muusikast ja instrumendi arengust, võib kuulda-näha mitut erinevat flööti. Kaasosaliseks sel kontserdil on Ivo Sillamaa, kelle instrumentaarium on samuti üsna rikkalik (klavessiin, orel, klaver, vesi).
HEILI MEIBAUM
