Vanas lasteaiahoones pesitseva lilla-oranzhi-rohelise värvigammaga kooli loojateks on Tallinna kõrgkoolide õppejõud. Bakalaureuse koolis saab õppida nii gümnaasiumi kui ka kolledzhi astmes. "Meil tuntakse bakalaureuseharidust eekõige kui kraadiharidust. Mujal maailmas on see aga kaheastmeline," selgitab kooli rektor Ene Grauberg. "Kraadi saavad hakata taotlema vaid need, kel vastav gümnaasiumiharidus omandatud."

Tallinna bakalaureuse kool annab õiguskallakuga gümnaasiumihariduse. Gümnaasiumikursustel õpitakse süvendatult ka inglise keelt ja filosoofiat. Peatselt on kavas avada euroklass, kus lisaks inglise, prantsuse ja saksa keelele oleks tunniplaanis ka euroõigus. Inglise keeles õpitakse kaasaja filosoofiat ja liberalismi.

"Esimesel gümnaasiumikursusel keskendutakse Eesti ja inimesega seotud teemadele, teisel süvenetakse maailmakultuuri ja ajalukku. Lõpuklassis tuleb läbi teha probleemkursused," tutvustab Ene Grauberg. Ka keskkooli aineid õpetavad bakalaureuse koolis kõrgkooli õppejõud.

"Ma vaatasin just sellekevadist lendu - tulid siia, olid punnis põskedega poisid, kelle emad murelikult helistasid, kas pojad saavad ikka hakkama. Nüüd on täiskasvanud isiksused," ütleb kooli rektor uhkelt. Ta nendib, et üheksanda klassi lõpetanutel on alul raske tema kooli sisse elada, sest nad pole harjunud iseseisvalt õppima.

Kooli kuraatori Sirje Reispassi sõnul on õppurid alul hädas oma aja planeerimisega. "Meil tuleb teha palju iseseisvat tööd. Kui aga otsest sundi pole, kisub mõnda rohkem kohviku poole. Sellest ka võlgnevused," teab kuraator.

Ene Graubergi sõnul lõpetab gümnaasiumi tavaliselt kümmekond inimest vähem kui oli sissesaajaid. "Lahkumise põhjuseks ei ole raha ega vaimsete võimete nappus, vaid harjumatus iseendale õppida," rõhutab kooli rajaja.

Bakalaureuse gümnaasiumis on õppemaks 14 800 krooni aastas. õpilased, kel on üle kolme võlgnevuse, peavad maksma rohkem. Seevastu edukad õppurid saavad alates teisest õppeaastast 25-protsendilist soodustust. Koolil on ka fond, mille vahenditest toetatakse neid, kes ei suuda täies mahus oma õpingute eest tasuda.

Ene Graubergi sõnul on kooli lõpetanutel sageli raske kõrgkoolis samal tasemel õpinguid jätkata, sest näiteks loogikat, ladina keelt ja filosoofiat õpetatakse bakalaureuse koolis rohkem kui nii mõneski ülikoolis. See on ilmselt põhjuseks, miks rohkem kui veerand erakooli gümnasistidest jätkab haridusteed samas koolis. Kõrghariduse saab bakalaureuse koolis majandusjuristi ja juhi erialal. Päevase õppe eest tuleb maksta 17 000, õhtuse programmi eest 14 700 krooni.

"Me ei võta õpilasi ainuüksi raha teenimise pärast - tase läheks alla," kinnitab Ene Grauberg. Rektori jaoks on oluline, et õpilastega säiliks loengute ja seminaride ajal silmside. "Praegu tunneme kõik üksteist nägupidi," mainib ta.

Ene Graubergi sõnul peaks kaasaja kõrgkoolis olema vähem traditsioonilisi loenguid ning enam seminare ja diskussioone. Kahjuks pole tavakeskkoolist tulnud noored harjunud esinema. "Suurel osal pole kunagi üldse olnud võimalust seda teha. Tekst õpitakse raamatust pähe ja kantakse siis ette. Diskussioonide käigus küpseb aga noorte esinemisjulgus lausa silmnähtavalt," väidab Ene Grauberg.

Rektori sõnul on erakoolid enamasti võitnud noorte usalduse. "Usaldust näitab seegi, et viimasel ajal tuleb meile üha enam noori, kel juba mõnest kõrgkoolist bakalaureuse kraad käes. Neil on enamasti filoloogi haridus, kuid tahavad meilt ametit saada," ütleb rektor.

Sisseastumiskatsed Tallinna Bakalaureuse Erakooli toimuvad tänavu 29. aprillil. Kooli soovijatel tuleb teha test kolmes aines - eesti ja inglise keeles ning paraktilises loogikas. "Inglise keele test on meil üsna krõbe," hoiatab Ene Grauberg.

MALLE PAJULA