Eksperdid soovitavad osalist kiirusetõusu
Suvist kiiruseksperimenti analüüsinud ekspertide hinnangul võiks suurimat lubatud kiirust tõsta hoolikalt valitud teelõikudel, mitte aga kõigil asulavälistel teedel korraga.
Teede- ja sideministeeriumi maanteeliikluse osakonna nõuniku Hellat Rumvoldi sõnul jõudis ekspertide töörühm järeldusele, et tänavu 15. juulist 15. augustini kestnud kiiruseksperimendi ajal oli liiklusõnnetusi põhi- ja tugiteedel võrreldes eelmise aastaga peaaegu sama palju. Rumvoldi andmetel kasvas aga oluliselt õnnetuste ja eriti neis hukkunute arv kohalikel ja vallateedel ajal, mil kõigil asulavälistel teedel oli piirkiiruseks 100 kilomeetrit tunnis.
"Kohalikel teedel suurenes 15. juulist 15. augustini hukkunute arv võrreldes mulluse sama ajavahemikuga 61-lt 80-le, vallateedel vastavalt 10-lt 31-le," selgitas Rumvolt, kelle hinnangul oli vaid kuuajane kiiruseksperiment liiga lühike. "Hukkunute arv võrreldes eelmise aastaga oli juba eksperimendi alguseks tõusnud ning olukorra halvenemine jätkub ka pärast piirkiiruse langetamist 90 kilomeetrile tunnis."
Asjatundjate hinnangul võiks suviti piirkiirust kõigil teedel tõsta ainult siis, kui kõik teed oma laiuse ja nähtavuse, seisukorra ning liikluskorralduse osas vastaks ohutu liikluse nõuetele. "Neil teelõikudel on piirkiiruse suurendamine positiivne, kuid kehvematel teedel seda teha ei tohi," ütles Rumvolt.
Teede- ja sideministeeriumi nõuniku kinnitusel peaksid teelõigud, kus võib sõita kuni 100 kilomeetrit tunnis, olema vähemalt kaheksa meetrit laiad, tasase teekatte ja kindlustatud teepeenardega, mis võimaldab jalakäijatel ja jalgratturitel ohutult liikuda väljaspool tee äärejoont.
Rumvoldi sõnul peaks neil teelõikudel olema korralik liiklusmärkidega edastatav info ja külgnähtavus, tee sõidurajad ning ääred korralikult joonte ja helkuritega märgistatud ning tee äärde paigaldatud tähispostid.
"Vähemalt 70 protsendil teelõigu pikkusest peab vastutulev sõiduk olema 400 meetri kauguselt nähtav," selgitas ta. "Vasak- ja tagasipöördekohtade jaoks peavad vajadusel olema eraldi sõiduread ning suurema liiklustihendusega maha- ja pealesõidud ei tohi samuti olla ilma kiirusmuuteradadeta."
Samas nentis Rumvolt, et kõigile nõuetele vastavaid teelõike Eestis peaaegu pole. Tänavu suvel võis aga ligi 500 kilomeetril sõita kiiremini kui 90 kilomeetrit tunnis.
Ekspertide aruande põhjal otsustab teede- ja sideministri juhitav valitsuse liikluskomisjon novembris, kas teha valitsusele ettepanek kehtestada suviti Eestis piirkiiruseks 100 kilomeetrit tunnis või mitte.
Hoolikalt valitud teelõikude kaupa piirkiiruse suurendamist pooldas juba enne suvist kiiruseksperimenti ka maanteeamet, sest sel juhul kaasneks väikseim hukkunute arvu suurenemine.
Piirkiiruse tõstmise vastu on liikluspolitsei juhid, kelle väitel suurendab see liiklusõnnetuste ning nendes vigastatute ja hukkunute arvu.
Rumvolt tõi näiteks, et USA 26 osariigis, kus tõsteti kiirusepiirangut, vähenes pooltes hukkunute arv. "Kiirus ei tapa - seda teevad hoolimatud ja purjus sõidukijuhid," väitis ta.
AIN PARMAS
