Ühinemine euroliiduga vajab põhiseaduse täiendamist
Presidendi akadeemiline nõukogu arutas Eesti suhteid Euroopa Liiduga
Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga (EL) on vaja täiendada põhiseadust, ütles välisministeeriumi asekantsler Clyde Kull presidendi akadeemilises nõukogus esinedes. Kulli kinnitusel on EL-i mittekuuluvate riikide põhiseadused üles ehitatud suveräänsuse kaitsele, kuid euroliiduga ühinedes tõusevad iseseisvuse kõrvale rahvusvahelised kohustused rahu, inimõiguste ja ühiskonna arengu tagamiseks.
Kull ütles, et praktikas tähendab euronõuetel põhiseadus teatud paindlikkust suveräänsuse tõlgendamisel, kuid see nõuab poliitilist otsust.
“Seda eriti juhtumitel, kui rahvusvahelised kohustused lähevad vastuollu nõudega rakendada põhiseadusest tulenevaid meetmeid,” märkis Kull. “Põhiseadus vajab täiendamist selles osas, et rahvusvahelised kohustused ei tohi ohustada demokraatia alustugesid.”
Välisministeeriumi asekantsleri sõnul on võimalik valida Soome variant, kus põhiseadus sätestab vaid võimuharude rolli ja seda eriti välispoliitiliste otsustusmehhanismide osas.
“Saab valida ka suurema osa EL-i liikmesmaade variandi, kus põhiseaduses on määratletud, millal ja millise parlamentaarse menetlusega antakse otsuste tegemine liidule või teistele rahvusvahelistele institutsioonidele,” selgitas Kull.
Ta lisas, et Euroopa Liitu astumine vähendab märkimisväärselt Eesti poliitilist otsustusõigust kalanduse, põllumajanduse ning välis- ja julgeolekupoliitika alal.
Kulli hinnangul osutab ajalooline kogemus, et Eesti huvides on ühineda poliitiliselt tugevalt integreeritud EL-iga, sest see annab võimaluse rääkida kaasa rahvuslike huvidega seonduvas.
Euroliidus tehakse vaid 15 protsenti otsustest häälteenamuse alusel, ülejäänud 85 protsendi puhul on aga vajalik konsensuse saavutamine. “Meil on alati võimalus veto panna, veto-õigust liidus austatakse,” kinnitas Eesti endine suursaadik euroliidu juures.
Kull tõi näiteks, et Kreeka on veto-õigust kasutanud Küprost puudutavate otsuste tegemisel ning Luksemburg on blokeerinud otsused, mis on püüdnud piirata riigi panganduse edusamme.
Presidendi akadeemilise nõu- kogu istungil esinenud eurointegratsioonibüroo juhataja Henrik Hololei toonitas, et Euroopa lepingu kohaselt on Eesti nõustunud omaks võtma Euroopa Liidu ühise seadusandluse.
Hololei hinnangul peaks Eesti ühinemiskõnelustel euroliiduga kaitsma rahvuslikke huve transiidi, fiskaal- ja maksupoliitika alal. “Näiteks Iirimaa on seda edukalt teinud maksupoliitika alal ning Dublini peetakse kõige ettevõtjasõbralikumaks pealinnaks Euroopas,” ütles ta.
