Tippharitlased esitasid oma seisukohad haridusreformist
President Lennart Meri esitas eile Riigikogule arutamiseks presidendi akadeemilise nõukogu haridusteemalise ettekande “Õppiv Eesti”, milles on 17 tippharitlase nägemus haridusreformist. Lennart Meri ütles eile Kadriorus Riigikogu esimehele Toomas Savile dokumenti üle andes, et see valmis vabariigi 80. aastapäevaks 17 tippharitlase aastapikkuse ajurünnaku tulemusel.
“Haridus kui rahva rikkus on meie tuleviku ja heaolu peamine allikas, mis tuleb sellisena tõsta ühiskonna hoole ja tähelepanu keskmesse,” tsiteeris Meri akadeemilise nõukogu ühisavaldust. “Haridusprobleemide lahendamiseks on vajalik laialdasele ühiskondlikule kokkuleppele tuginev ning selgelt väljendunud tahe koos tegusa toimemehhanismiga.”
Presidendi akadeemilise nõukogu hinnangul on kavandatava haridusreformi eesmärgiks ellu viia nägemus haridusest kui Eesti peamisest strateegilisest ressursist.
Endise haridusministri akadeemik Jaak Aaviksoo eestvedamisel valminud dokumendi kohaselt tuleb tõsta haridussüsteemi tõhusust haridusvõrgu ratsionaliseerimise, õiguste, kohustuste ja vastutuse selgema piiritlemise ning majanduslikul analüüsil põhineva rahastamise rakendamise kaudu.
22-leheküljeline “Õppiv Eesti” peab vajalikuks suurendada hariduse adekvaatsust haridussüsteemi suurema avatuse, konkurentsi soodustamise ning erinevate huvigruppide, eelkõige tööandjate suurema kaasamise kaudu haridusotsuste tegemisse. Samuti rõhutatakse hariduse kvaliteedi kindlustamise vajadust riiklike haridusstandardite kehtestamise teel ning sotsiaalse õigluse põhimõtte tagamist.
Presidendi akadeemilise nõukogu nägemusel on haridusreformi eelistusteks kutseharidus ja kutsekõrgharidus, põhiharidus ning õpetajate-õppejõudude ettevalmistamine.
Akadeemilise nõukogu hinnangul tuleb reformi teostamiseks tõsta hariduskulutusi seniselt 5,3 protsendilt 7,3 protsendini sisemajanduse kogutoodangust üheksa aasta jooksul. “Kahel esimesel aastal oleks kasv 0,3 ja edaspidi 0,2 protsenti aastas ning pool juurdekasvust tuleb avalike ja pool erakulutuste kasvust,” on kirjas nõukogu ettekandes.
Presidendi sõnul peaks hariduse olukorda arutama Riigikogu saadikurühmade esimehed ja parlamendi kultuurikomisjon.
