Peter von Bagh on andekas ja kõikjale jõudev filmiinimene. Tema trükis ilmunud raamatute hulk ulatub paarikümneni (mõned neist rohkem kui 500-leheküljelised), tehtud filmide arv (põhiliselt televisioonile) ligemale kolmekümneni. Ta on kirjutanud kümnetesse ajalehtedesse ja ajakirjadesse (ka välismaal ilmuvaisse) lugematu hulga kriitikat, artikleid, esseid. 1971. aastast peatoimetab ta parimat Soome filmiajakirja Filmihullu. Peter von Bagh juhib kunstiliselt või nõustab mitmeid rahvusvahelisi filmifestivale. Lisaks peab ta loenguid kodu- ja välismaa ülikoolides ning tutvustab filme televisioonis ja raadios.

Tänavu augustis 55-aastaseks saava Peter von Baghi 20 raamatut panevad mõtlema eesti filmiteaduse praegusest olukorrast. Meil pole enam aastaid ilmunud ühtegi tõsisemalt võetavat eestikeelset filmiraamatut, peale tõlgete ja Grigori Kromanovi mälestuskogumiku. Igasugune filmiteaduse tegemine on meil pärast Tatiana Elmanovichi Los Angelesesse elama asumist täielikult välja surnud. Miks? Ei usu, et Peter von Baghi paneb tohutult töötama üksnes riiklik abiraha, mis talle 1984. aastal 15 aastaks määrati.

Soome Instituudi korraldatud filmipäevadele on sissepääs tasuta.

ReÏissöör Valentin Vaala ”Juuraku Hulda” põhineb Hella Wuolijoe samanimelisel näidendil, mida meil rohkesti, peamiselt küll rahvateatrites mängitud. Seega kolmekümnendate aastate satiir, kus vaene, kuid auahne teenijanna jõuab ühiskonnas tunnustatud positsioonile.

Risto Orko ”Jäägri mõrsja” on unikaalne film mitmest küljest. Nimelt hoiti seda muusikalise näidendi põnevat ja seiklusrikast kinoversiooni pikka aega tsensuuri poolt keelatud filmide nimestikus. Miks, sellest räägib meile von Bagh. Filmis kasutatakse esmakordselt Soomes tohutuid massistseene: 3000 meest ja 2000 hobust. Suurepärane, väga tundliku, liikuva kaameraga pildi võttis üles prantsuse operaator Marius Raichi.

Matti Kassila ”Komissar Palmu eksitus” on Mika Waltari samanimelise, meilgi ilmunud politseiromaani ekraniseering.