filmikriitik Shotlase Jim Gillespie esimene Hollywoodis lavastatud film “Eelmise suve saladus” pakub ennekõike verdtarretavat õudust. Kuid mitte ainult. Üsnagi oskuslikult luuakse kogu filmi meeleolu kujundav pahaendelisuse, etteaimamatuse atmosfäär, pinget osatakse hoida ja suurendada tõusvas joones. Lisaks tuuakse loosse sisse dostojevskilik kuritöö ja sellega kaasneva karistuse teema – süümepiinadega seonduv probleemistik. Pill tuleb pika ilu peale
Neli äsja keskkooli lõpetanud sõpra ehk kaks paari tunnevad rõõmu noorusest ja jätavad ühtlasi üksteisega pikemaks ajaks hüvasti. Igaüks neist lendab varsti eri ilmakaarde, kõigil on rikkalikult tulevikuplaane ja unistusi. Iseseisvuspäeva tähistab väike kaluriküla kalapeoga ja seal kroonitakse üks sõpradest – Helen – kalamissiks. Barry, Julie ja Ray elavad kaasa Heleni edule. Hiljem minnakse Barry isa uue BMW-ga lõbusõidule. Mere ääres tehakse lõket, juuakse, lõbutsetakse, armastatakse ja räägitakse õuduslugusid Konkskäest, kes tappis jõhkralt tohutu hulga inimesi.
Tagasiteel saab õudusunenägu tegelikkuseks. Ootamatult ilmub mägiteele must kogu, toimub avarii ja juhtunu varjamiseks heidetakse laip meresügavustesse. Kuid aasta hiljem suvel, mil neli kaaslast saavad jälle kodukülas kokku, hakkab tulema kummalisi kirju, millest ilmneb, et keegi teab toimunust. Õige varsti järgneb üks jube tapmine teisele, Konkskäsi on ilmunud filmi kangelaste ellu.
ReÏissöör Jim Gillespie on jälle üks andekaid eurooplasest filmimehi, keda Hollywood on märganud ning üle ookeani meelitanud. Siiani silma paistnud nii ·oti kui ka BBC teleseriaalidega, tunneb Gillespie vaatajat hästi ning ja teab, kuidas pinget üles kruvida ja seda loo lõpuni hoida. Temalt pärineb filmi mõneti otilik meeleolu ja kujunduslik külg, kuigi sündmuspaigaks on Southporti kalurikülake Põhja-Carolinas.
Sama oluline on Kevin Williamsoni osa stsenaristina. Kogu toimuv näitab läbimõeldust, tähelepanu osutatakse ühtviisi nii põnevuse loomisele kui ka tegelaste hingeelu ja psüühika esiletoomisele. Williamson kirjutas hiljuti stsenaariumi ka filmile “Karje” (Scream), mis võeti samuti väga hästi vastu.
Rohelised staarihakatised
Näitlejatena teevad kaasa meile suhteliselt tundmatud näod, igaühel on pagasina kaasas mõned filmirollid. Sarah Michelle Gellar (blond kaunitar Helen) on koguni 1994. aastal võitnud Emmy auhinna.
Praegu jääb rohkem meelde Jennifer Love Hewitt (brünett Julie), küllaltki tuntud lauljatar on tänaseks saanud juba paar näitleja-auhinda. Hingelise ja terava mõistusega Juliena tõmbab Hewitt endale küllap nii mõnegi Hollywoodi tippreÏissööri tähelepanu.
Igal juhul on “Eelmise suve saladus” hea närvivõbistaja hilisemal kellaajal vaatamiseks. Mitte asjata ei hoidnud see USA-s filmide vaadatavuse edetabelis kolm nädalat järjest esikohta.
