“Vedur on meie oma, aga vagunid tuleb klientidel tellida Eesti Raudteelt,” ütles eraraudtee üks omanikke Aarne Taal.

Reisijatevedu katkes Haapsalu raudteel kaks ja pool aastat tagasi, kuid kaup on raudteel liikunud kogu aeg.

Möödunud aastal langes raudteed mööda veetud kauba hulk senise ajaloo madalaimale tasemele. “Aasta algusest siiani on kaubavedu hästi kasvanud,” ütles endine Haapsalu raudteejaama ülem, nüüd eraraudteele dispet‰erina tööle asunud Natalja Kappanen.

Praegu veab Haapsalu–Riisipere vahel Lääne-, Hiiu- ja Saaremaa jaoks kütust, puitu, vilja, vanarauda, kivisütt, soola ja kalakonserve 11 firmat.

Esialgu käib rong kolm korda nädalas, kuid tõenäoliselt hakkab tihedamini sõitma.

Teemeister Aimar Kasepalu sõnul on raudteelõik kaubaveo jaoks rahuldavas seisus. “Remonditud lõikudel võis sõita ka 40 kilomeetrit tunnis, kuid üldiselt jääb kiirus 25 kilomeetrini tunnis,” lausus ta.

Teemeistri sõnul oli 10 miljonit krooni, mis riik Riisipere–Haapsalu lõigu remontimiseks kaks aastat tagasi kulutas, hädavajalik, et see raudtee säiliks ning seda erastada sai.

“Kiiruse suurendamiseks ja reisiliikluse taastamiseks tuleb investeerida rohkem kui 10 miljonit krooni,” ütles Taal. “Teine sama palju kuluks rööbasbusside ostmiseks.”

Haapsalu–Riisipere 52 kilomeetri pikkuse raudteelõigu erastasid 5200 krooni eest koos 25-aastase veduri, Haapsalu depoo, Turba jaamahoone ja sepapajaga Läänemaa firma OÜ Taavi omanikud Merike Laur ja Aarne Taal.

Raudteed haldama loodud OÜ Haapsalu Raudtee osanikeks hakkavad veel kaks Läänemaa ärimeest: Dirhami sadamat juhtiv Arder Väli ja Eesti Kütuse Haapsalu terminaali juhtiv Ülo Mell.