Nõmme Lastekodu direktori Maaja Vabriti sõnul on neile hakatud suunama kooliealisi vene keelt kõnelevaid käitumishäiretega lapsi, mis muudab nii lastekodu laste kui ka töötajate elu konfliktiderohkeks. Samas on Tallinnas kolm venekeelset lastekodu.

Tekitab pingeid

“Selliste laste vastuvõtmisel tuleb lastekodul teha tõsiseid ümberkorraldusi,” tõdeb Vabrit. “Meie lapsed elavad peredena: et nad tunneksid end oma tubades hästi, sobiksid vanuseliselt ja iseloomu poolest. Nüüd tuleb neil omaseks saanud tubadest kolida laste juurde, kellega nad ei pruugi kokku sobidagi. See tekitab palju pingeid.”

Kuna lastekodus elavate poiste toad olid ülerahvastatud ja nende elanikud uusi kasvandikke enda tuppa ei tahtnud, ei jäänud direktoril esialgu muud võimalust, kui paigutada uued poisid koridori nurka lahtikäivale diivanvoodile.

Vabriti väitel põhjendatakse Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuametist vene laste suunamist eestikeelsesse hooldusasutusse nende integreerimisega Eesti ühiskonda.

Lastekodu hoolekogu liikme Marge Saksa sõnul puudub lastekodus kaader, kes võiks vene koolides õppivaid lastekodulapsi koolitöös vajalikul määral aidata. “Venekeelsele lapsele peaks tema emakeel jääma põhikeeleks,” ütleb Saks. “Integreerimist saab edukalt korraldada venekeelses lastekodus, kus lastel peaks olema eesti keele õpetaja.”

Vaid ajutine abinõu

Lastekodu direktori asetäitja Aino Krentsi sõnul ei ole lastekodul midagi mudilaseeas, vene keelt kõnelevate laste vastu. ”Nooremad lapsed saavad siin tõesti eesti keele selgeks, kuid suuremad ihkavad omakeelset keskkonda,” ütleb ta.

Nõmme Lastekodu hoolekogu esimees Ants Leemets ei pea selliselt läbiviidavat integreerimist õigeks. “Probleemi tuleb lahendada, kuid mitte nii,” tõdeb Leemets. “Tegemist on laste koduga, mitte magalaga. Nüüd tuuakse koju kaks toksikomaani.”

Leemetsa sõnul saab selline tegutsemine olla põhjendatud vaid siis, kui venekeelsete laste vastuvõtmiseks on tehtud ettevalmistusi. “Probleem pole selles, et pole kohta, kuhu lapsed varju alla saada, vaid selles, et need lapsed tuleb eluks ette valmistada. Vaid ajutise abinõuna võib sellist teguviisi õigeks pidada,” tõdeb Leemets.

Mustamäe lastekodu direktori Viktor Perelmani sõnul on tegemist probleemiga, mille lahendamine pole lastekodu direktorite võimuses. Töökoha kaotamise hirmus ei soovinud ta oma lastekodus tekkinud sarnaseid probleeme avalikustada. “Minu veendumus on, et vaimsete puuetega laste, eriti debiilsete, või vanglast tagasi pöörduvate noorte koht ei ole lastekodus,” ütleb Perelman.

Tema sõnul jääb mõistetamatuks, miks ei suunata probleemseid noori ja lapsi selleks ettenähtud õppe- ja kasvatusasutustesse, kus töötavad vastava ettevalmistuse saanud pedagoogid.