Saksa mark lohiseb Vene lõa otsas

Saksamaa on Venemaale kõige enam investeerinud. Ja venelased on Saksamaale ka kõige rohkem võlgu – 43 miljardit dollarit ning seda kommertsfirmade võlgu arvestamata. ”Saksa maksumaksja pole kohustatud hoidma ülal Vene riiki,” on korduvalt väitnud kantsler Schröder. Analüütikute hinnangul sõltub Venemaa tulevikust suuresti Saksa marga (ning seega Eesti krooni) vastupidavus.

Schröder käis Moskvas koos mitme ministri ning kaheteist-kümne juhtiva ärimehega. Põhilisteks jututeemadeks olid Vene pankade ümberstruktureerimine ning tootmisalane koostöö. Vaatamata ränkrasketele finantsprobleemidele ning pimedatele ja puuküttele üle läinud oblastitele jätkub Venemaal küllalt reserve gaasi, kütuse ning elektrienergia ekspordiks. Ühest küljest ei taheta Venemaale enam rahaabi anda, sest see kaob korralagedusse ning korruptsiooni.

Teisalt tõmbab Venemaa aina sügavamasse ”auku” kukkudes kaasa ka investoreid, mistõttu omamoodi kompromissina lubaski Schröder Moskvast lahkudes kaitsta Venemaad rahvusvaheliste finantsorganisatsioonide ees. Vene press kahtlustab siin aga Vene–Saksa salalepingu sündi, kus Moskvale on pakutud ”päästerõn-gast” suu sulgemise eest Kosovo ja Iraagi kriisides.

Toidupakid taas itta

Kuna Saksamaa on praegu Euroopa Liidu eesistujamaa, siis esindas Schöder Moskvas ka Vana Maailma. Venelastele ei pakutud uusi laenuvõimalusi Euroopa Liidult. Seevastu diskuteeriti teemal, kas Venemaa kavatseb uuel aastatuhandel jääda omaette või orienteerub Euroopasse. Schröderile avaldas muljet ligi pool aastat erinevaid haigusi põdenud Vene presidendi ootamatult taastunud vorm ja Euroopa-lembus.

Jeltsin praalis kohtumise esimesel päeval, et on Clintonile saatnud kirja ja isiklikult helistanud ning teatanud, et NATO jõulahendused Kosovos ei lähe läbi. Nagu hiljem selgus, peegeldas avaldus eelkõige Jeltsini endiste aegade kõneosavust, sest Washingtoni Valges Majas ei olnud Vene presidendi ähvardustest midagi kuuldud.

Eriliseks favoriidiks Vene– Saksa tippkohtumisel kujunes aga Jevgeni Primakov, kellele Saksa kantsler andis mõista, et peab teda märksa enamaks kui lihtsalt peaministriks.

Koju tagasi lendas Schröder lubadusega saata märtsi keskpaigas majandusraskustes der-zhaavale järjekordne humanitaarabilaadung. Vahepeal toidupakkide tee itta katkes, sest Vene toll võttis kokkuleppeid eirates kaubalt maksu. Osa humanitaarabist ”uppus” Vene bürokraatiasse, osa lihtsalt varastati. Venelased väitsid sealjuures, et Saksamaalt saadetakse neile ebakvaliteetset toitu.