Hiilib Vene riigipeaks
NIKITA MIHHALKOV: mees on valmis “päästja” rolli etendama
Filmiga kandideerib Mihhalkov nii Oscarile kui presidendiks
Moskva Nikita Mihhalkovi superkalli filmi ”Siberi habemeajaja” tootmine ning esilinastus on Moskvas teeninud vastuolulisi hinnanguid. Kriitikute arvates konkureerib Mihhalkov oma suurteosega lisaks Oscarile ka Vene presidendi toolile aastal 2000. Möödunud aastal shokeeris valitsuslembelise erakonna Meie Kodu On Venemaa juht Aleksandr ·ohhin oma kaaslasi ideega panna partei nimekirja etteotsa Viktor Tshernomõrdini asemel Nikita Mihhalkov. Tol korral liiva jooksnud mõttevälgatus jäi tasapisi jõudu koguma. Mõne kuu eest astus Mihhalkov taas avalikult poliitikamaastikule, toetades Moskva linnapea Juri LuÏkovi loodud uut liikumist Isamaa.
Silmakirjalik ooteaeg
1980. aastate lõpust alates ”põeb” Venemaa aina süvenevat identiteedi- ja moraalikriisi. Pole presidenti, keda rahvas armastada suudaks, pole rahvuskangelast, kelle paistel rasketel aegadel elada.
”Film kõneleb sellest, kuidas Venemaal tegelikult asjad minema oleks pidanud,” on Mihhalkov tsaariarmee ohvitseridele pühendatud ”Siberi habemeajaja” kohta korduvalt väitnud. Karismaatiline, ilus ja tark Mihhalkov näib teadvat, kuidas elada ja näib, et on vägagi nõus ise kauaoodatud Venemaa päästja rolli ”mängima”.
”Mihhalkov on briljantne lavastaja ja väga andekas näitleja,” hindab riigivõimu juurde trügiva filmimehe omadusi ingliskeelne ajaleht Moscow Times, lisades siiski, et ”poliitikuna on ta aga täiesti teadmata kvaliteediga mees”.
Igatahes kavalusest maailmakuulsal reÏissööril puudust ei näi olevat. Elegantse kergusega pareerib ta poliitilisi küsimusi, väites, et kuni Boriss Jeltsin elus ja oma ametis on, pole eetiline uuest presidendikandidaadist rää-kida.
”Siberi habemeajaja” läks maksma 45 miljonit dollarit, kusjuures 10 miljonit sellest on pärit Vene riigilt, kus lapsed mõnes piirkonnas nälgivad ning haigetele ei jätku elementaarseid ravimeid. ”Siberi habemeajaja” võtetele aitasid kaasa ka Vene erakorraliste olukordade ministeerium ning riiklik gaasikontsern Gazprom.
Suurprojekt katku ajal
Õilsa ja helge Venemaa ideed kandva filmi esilinastust planeeriti omamoodi nagu saluutide seeriana, kõigepealt Moskvas ning siis kohe järjest endistes liiduvabariikides.
Hiiglaslikke, väidetavalt rahvuslikku eneseteadvust toetavaid projekte on majandusraskustes Venemaa näinud viimastel aegadel teisigi. Enam kui aasta eest avati Moskva jõel linnarahva hämmastuseks meeletu suur Peeter Esimese monument. Nüüd paari päeva eest põles aga maha ateljee, kus hiigelmonstrum ilmavalgust nägi. NTV televisiooni populaarne jutusaade ”Sevodnjatshko” viis selle peale läbi küsitluse, selgitamaks välja tulekahju ”populaarseimat” põhjust. Väljapakutud viiest vastusest toetas enamik kuuest tuhandest vastajast variante ”põles maha häbi pärast” ning ”seda tegid tänulikud moskvalased”.
Seega ei pruugi liialdavad kunstiteosed isegi kodusele vene rahvale enam meelt mööda olla ning Mihhalkov on oma geniaalsuse seadnud suurema kahtluse alla kui varem rahaliselt tagasihoidlikumaid teoseid vändates.
