Eile aga kinnitasid nii Mälk kui ka Eesti suursaadik Venemaal Mart Helme Eesti Päevalehele, et Vene poole suhtumises on tunda siirast soovi kuus ja pool aastat kestnud vaidlused ja täpsustamised lõpetada.

Eilsel kohtumisel kontrollisid osapooled viimast korda üle kõik dokumendid, muu hulgas ka mitukümmend kaarti ning kohanimeloetelu nii eesti kui ka vene keeles.

Mälgu sõnul on kaarte vastupidavuse kontrollimiseks isegi kuumas vees leotatud ja keedetud. ”Ning keeleteadlased on saanud lõputult vaielda, kas on eesti keeles õigem kirjutada Venemaa või Vene.”

Võrreldes 1918. aasta Tartu rahuga kaotab Eesti uue lepingu järgi ligi 2000 ruutkilomeetrit ehk ligi kaheksandiku oma sõjaeelsest territooriumist.

Välisminister Mälk selgitas sel teemal Vene ajakirjanikele, et Tartu rahulepingu järgsest piirist loobumine ei ole eestlastele olnud valutu.

Uue leppe väljatöötamise ajal on Eesti valitsuses jõudnud olla kõik suuremad parteid. ”Seega on poliitiline enamus protsessis osalenud,” väitis Mälk, ”võitmise ja kaotamise teema on aga rahvusvaheliste lepingute puhul alati väga libe. Uus piir on meie jaoks lihtsalt poliitiline reaalsus.”

Mälk ei julgenud ennustada, millal võiks parafeeritud piirilepe saada mõlema riigi välisministrite allkirja.