Eile saabus Moskvasse järjekordne Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) läbirääkimiste delegatsioon. Vene pressi hinnangute järgi teeb Lääs ähvardustest hoolimata Moskvale uue laenusüsti, et hoida ära raudse eesriide langemist etteaimamatu Ida piiridele. IMF-iga läbirääkimisi pidanud Venemaa esimene asepeaminister Juri Masljukov teatas märtsi alguses väljakutsuvalt, et IMF esitab Venemaale sündsusetuid nõudmisi ja ”tahab kõike väga kergesti kätte saada”. Masljukovi arvates pidanuks Lääs suurele derÏaavale vähemalt üheksa miljardit dollarit laenama ja seda venelaste endi tingimusi järgides, sest Venemaa on selle summa juba oma riigieelarve seadusesse sisse kirjutanud.
Solvumise asemel saabus IMF-i kõrge esindus siiski taas Moskvasse, et sisuliselt omal algatusel Venemaale raha pakkuda. Tõsi, et mitte jääda narri valgusse, esitab fond Moskvale jätkuvalt majanduspoliitika alaseid nõudmisi.
Eeluudiste järgi aga näib, et Lääne varjatud sõnumiks Venemaale on kujunenud: ”kui ei jõua tervet rehkendust, tee siis vähemalt pool”.
Eilne ajaleht Kommersant leiab, et Lääs kardab üha enam kommunistide riigipööret Venemaal. Moskvas on hakanud levima kahtlused, et Masljukov rikkus meelega suhteid IMF-iga.
Kui Venemaa välislaene ei saaks, käivituks programm, mida duumaspiiker Gennadi Seleznjov – on ammu välja pakkunud. Venemaa lõpetaks suhted IMF-iga ning trükiks siseriikliku raharingluse parandamiseks rublasid lihtsalt juurde. Selle peale Venemaa pankrotistuks Lääne võlausaldajate ees, langeks välissuhetes uue raudse eesriide taha ning jätaks isolatsioonis käärima meeletu tuumaar-senali ja sõjatööstuse.
