Tavaliselt süüdistatakse oma isikliku halva maine tekkes ajakirjandust, ehkki neljas võim ei saa kogu oma võimsuses olla inimeste käitumise algpõhjus, vaid pigem tehtud tegude kajastaja.

Meediapressi alla on lähiminevikus litsutud kõik selle loo tegelased: Illar Hallaste, Lauri Laubre, Jüri Makarov, Jaanus Raidal, Oleg Sõnajalg, Eino Tamm ja Indrek Toome.

Vari seljataga

Esimest korruptsiooniakti kavandades ei õpi noored poliitikud vanemate kolleegide kogemustest. Nad satuvad ajakirjanduse rünnaku alla ja üritavad end heal juhul vabandada õilsate kavatsuste luhtumisega. Halval juhul süüdistavad kõiges pressi või poliitiliste vastaste meediaaktsiooni.

"Kõike ei saa ajakirjanduse kaela ajada," mõistab kogenud poliitik, Riigikogu liige Eino Tamm. "Kõik süüdistused rajanevad millelgi."

Poliitikast tõrjutud Illar Hallaste näeb avalikustamise varjukülgi: "Poliitikas juhtub tihti, et vähetuntud poliitiku ümber puhkev skandaal teeb temast tõelise meediafiguuri. Pool aastat hiljem ei mäleta valijad poliitikule esitatud ränki süüdistusi, küll aga tema nime ja nägu. Järgmistel valimistel saab see poliitik palju hääli."

Stress pressist

Otepää noor linnapea Jaanus Raidal ei osanud 1980. aastail aimata, et ta paipoisist ja rahva lemmikust ajakirjanduse poksikotiks muutub. Teda on süüdistatud seotuses Tshetsheeni maffiaga, on ilgutud tema seksuaalsete ja seltskondlike eelistuste kallal. Nüüd mõtleb Raidal enda loodud Tuleviku Eesti Erakonnast väljavisatuna Võrumaal elu üle järele.

"Halb maine tuleb kaotada ajakirjanduse kaudu," leiab Raidal. "Kuna meie ajakirjandus on äraostmatu, siis tuleb tähelepanu püüda positiivsete tegudega. Väljamõeldised tekitavad loomulikult stressi. Kui ma suhtlen tshetsheenidega, ei tasu mind seepärast seostada tshetsheeni maffiaga. Ootaksin alati, et minust kirjutades minuga ühendust võetakse."

Elementaarset ajakirjandusreeglit mõistab Raidal, aga seda ei nõua muusikaärimees Jüri Makarov. Ta laseb rahumeeli endast leheküljelisi artikleid kirjutada.

Makarovi hooletu elegants

Tegevuse lõpetanud Rock Summeriga, TOP-raadio ja Tipp-TV-ga väidetavalt 34,5 miljonit krooni võlgu kogunud Makarov on viisakas, kui telefoni teises otsas ajakirjaniku avastab. Algul võime lausa heldida: "Aitäh, Valner, et helistasid, rõõm sind kuulda," kõnetab ta ajakirjanikke eesnimepidi. Küsimustele ta ei vasta. Nagu ka meilidele ja teadetele. Hooletu elegantsiga laseb Makarov enda ümber tekkida kuulujuttudel ning rääkida oma vastastel, nendega oponeerimata.

Õnneks ei ulatu Makarovi kahtlane kuulsus piiri taha – tema kutsel saabub Eestisse teistkordselt Bryan Adams, Makarovi käsi oli mängus Depeche Modei Tartusse kutsumises.

Omapärased suhted on pressiga Lauri Laubrel. Ta annab pika intervjuu Sõnumilehele, et siunata ajakirjanikke, sealhulgas järelikult oma intervjueerijat. Aastaga on ilmunud Eesti pressis 13 artiklit, mis süüdistavad Laubret pettustes ja nöögivad ebaedus. Laubre on aga teinud ajalugu ning toonud meile Michael Jacksoni ja Rolling Stonesi.

Saaga jätkub

TV 1 minetanud Sõnajalad on teleekraanil ja klantspressis kuulsust nautinud. Aga halba mainet nad kardavad.

"Eesti Päevaleht!? Saaga jätkub?" näib teisel pool telefoniliini rõõmustavat ajakirjaniku helistamise üle autoparkimisärimees Oleg Sõnajalg. Saaga all mõtleb ta konkreetset juhtumit – Tallinna vanalinnas muinsuskaitse all olevate majade lammutamist ja sellest lähtunud süüdistusi linnaametnikelt ja muinsuskaitsjatelt.

Saanud küsimused (näiteks "Millest on teid ja teie perekonda jälitav halb maine tingitud, kas möönate enda vigu või lasub süü sensatsiooninäljas ajakirjandusel?"), loobub Oleg Sõnajalg vastamast. "Mul on tähtsamat teha, kui selliste küsimustega pead vaevata. Pole aega," ütleb pärast kahepäevast mõtlemisaega. Aga "saaga" jätkub ja maine ei parane.

Topeltmoraal

Endine pastor Illar Hallaste peab halva maine tekke põhjuseks ennast, sest ta pole osanud avalikkusega vaoshoitult suhelda. Kaudne süüdlane on kogu Eesti ühiskond, kes võtnud omaks topeltmoraali.

"Avaliku elu tegelastelt eeldatakse käitumist, mida muidu ei nõuta," kurdab Hallaste, kes täna üksnes äri ajab. "Kiiruseületamisse suhtutakse liberaalselt, pruugib aga presidendil kohtumisele rutata, kui saabub hukkamõist. Seega on avaliku elu tegelaste üks ülesanne olla süljetopsiks või kolliks laste hirmutamisel, et ühiskond saaks välja elada oma frustratsiooni." Hallaste on kogenud ka vaimulike pidamist üliinimesteks, kes ei tohi juua õlut ega vanduda haamriga vastu näppe virutades.

Hallaste on leppinud: "Eelmise aasta lõbumajaskandaalist õppisin, et ajakirjandusega on targem mitte sõdida. Relvad on liiga ebavõrdsed."

Kõrge positsiooni kõrge hind

Nõukogudeaegne peaminister, nüüdne kinnisvaraärimees Indrek Toome sattus viie aasta eest altkäemaksuskandaali. Enam ei taha ta maksta nii kallist hinda nagu privaatsuse kadu. "Ma olen tähelepanu alt väljas ja elan rahulikku ärimeheelu. Mis viie aasta eest täpselt juhtus, sellest kirjutan kunagi raamatu. Mu oma lollust oli ses loos ka," räägib Toome.

Raidal on juba lasknud kirjutada endast raamatu. Ka see ei aidanud maine parandamisel. "Ma olen praegu tühikäigul," tunnistab meedias ja avalikkuses läbi vintsutatud Raidal. "Aga ma pole kurb. Lihtsalt üks eluetapp on möödas."

Kui üks lehekülg on täis soditud, ei jää üle muud, kui keerata uus.

Eino Tamm tunnistab vigu

Viimase poolteise aasta jooksul korruptsioonis ja maksupettustes süüdistatud poliitik Eino Tamm kahetseb oma naiivsust.

"Üheks veaks pean seda, et ma ei pakkunud ajakirjandusele isikute nimesid. Ajakirjanduse rünnakud pole rajatud tühjale kohale. Äris ja poliitikas on isikuid, kes sünnitavad valekaebusi ning sündmusi kontekstist välja rebides annavad teatud dokumentidele sobiva tähenduse. Uskusin naiivselt, et ebaeetiline on avalikustada isiku eraelu isegi siis, kui nad olid astunud valesüüdistustega minu vastu.

Äri, poliitika ja ajakirjandus on halastamatud. Kes lööb esimesena, sel on shansse.

Olen arvanud, et poliitikule pole tähtis, kas temast räägitakse head või halba, peaasi, et räägitaks. Nüüd tean, et tõdemus peab paika vaid poliitilise vaidluse korral. Kui aga isikule omistatakse kuritegu, hakkavad ka omad kahtlema. Erinevalt kriminaalasjast puudub avalikustatud erasüüdistusasjas kostjal süütuse presumptsioon. Ajakirjandus on vaba toimetama omakohut talle meelepäraste reeglitega.

Poliitikuks hakates uskusin, et poliitika on ausam. Reetmine karjääri, kuulsusejanu, kättemaksu ja raha pärast olid mulle võõrad. Olen poliitikas palju kogemusi saanud. Kui saan aru, et ei mängita minu mängu, eelistan väljakult lahkuda."

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid