Kokkuhoiurezhiimi järgiv valitsuskoalitsioon plaanib järgmise aasta eelarvet kavandades kärpida Eesti Televisiooni (ETV) ja Eesti Raadio (ER) eelarvet poole võrra ning kaalub ühe kokkuhoiuvariandina kahe firma ühendamist.

"Seda teemat on arutatud kui ühte võimalust ja mingisugust selgust on oodata järgmisel nädalal, mil meil on kavas mitu ajurünnakut," ütles kultuuriministeeriumi kantsler Margus Allikmaa. "See on väga mahukas ja vastutusrikas ettevõtmine. Siin tuleb üheksa korda mõõta ja üks kord lõigata," sõnas ta, rõhutades, et lõpliku otsuse peab tegema ikkagi Riigikogu.

Sama süsteemi järgi töötab näiteks soomlaste Yleisradio ja brittide BBC.

Allikmaa sõnul saab probleemi lahendamisel edasi minna siis, kui suudetakse sõnastada, mida riik praegu avalik-õiguslikult ringhäälingult ootab. "Aga selge on see, et sellises mahus, nagu seda täna toimetatakse, seda kindlasti teha ei pruugi."

Eesti Raadio peadirektori Ain Saarna sõnul on ta kategooriliselt selle plaani vastu. "Erinevalt teistest olen ma samalaadses süsteemis, Tele-Raadiokomitees töötanud," ütles Saarna. "On täiesti selge, et minna tagasi põhimõttele, et kell 15.15 algab pärastlõunakontsert, kus mängitakse poolteist suurvormi, ja pärast viieseid uudiseid tuleb noortesaade, kus mängitakse 55 minutit poprütme, ja siis sinna vahele kuuldepilte – see on tänapäeva mõistes täielik absurd."

ETV ja ER peadirektorid ei usu, et ETV ja ER allutamine ühtsele juhtimisele tähendaks kulude kokkuhoidu.

"Halduskulusid võib ju teoreetiliselt kokku hoida, nii et küsimus ei ole selles, kas on ühine katus või ei. Küsimus on selles, kui palju saab ikkagi programmidele kulutada," märkis ETV peadirektor Tooma Lepp. "Riik peab ikkagi otsustama, mida ta näha soovib ja kui palju ta näha soovib. Kui praegusel hetkel vähendatakse ER ja ETV eelarvet 50 protsenti ühe raksuga, siis tähendab see sisuliselt nende asutuste likvideerimist. Selles pole üldse mitte mingit kahtlust."

Valitsuse pressibüroo direktori Kaarel Tarandi sõnul ei tulene avalik-õigusliku ringhäälingu reorganiseerimise vajadus raha nappusest, vaid sellest, et ETV ja ER ei ole täitnud piisavalt kvaliteetselt oma funktsiooni.

"Siin ei ole mõtet mingit silmamoondust tegema hakata: ükskõik kas Toomas Lepale või Ain Saarnale see meeldib või ei, raha nende niisugusel kujul ülalpidamiseks ei ole, see käib ühiskonnale üle jõu. Selle tõttu tuleb ka midagi ette võtta," ütles Tarand, lisades, et see on tema, mitte valitsuse seisukoht.

Ringhäälingunõukogu esimehe Paul-Eerik Rummo sõnul on see idee veel algusjärgus ja konkreetsemaid liitmiskavasid ega arvutusi veel pole.

"Igal asjal peab olema oma pragmaatiline põhjendus, puhtideoloogiliselt ei saa sellesse suhtuda," ütles Rummo. " Kui on selgelt näha, et on mingi pragmaatiline eesmärk, siis tuleb seda kaaluda. Eesmärgina omaette ma ei pea seda otstarbekaks."

Rein Lang toetab ühtset süsteemi

AS Trio LFL nõukogu esimehe Rein Langi sõnul kaaluti ETV ja ER viimist ühtse juhtimissüsteemi alla juba ringhäälinguseaduse koostamise aegu, kuid siis kohtas see üldsuse tugevat vastuseisu.

Langi idee järgi tuleks vastu võtta uus ringhäälinguseadus, mis lubaks asutada uue organisatsiooni – Eesti Avalik-Õigusliku Ringhäälingu

"Olemasolevad ER ja ETV likvideeritakse ja lastakse kogu jõuk lahti. Teistmoodi pole võimalik tekkinud jama lahendada," ütles Lang. "Uut struktuuri juhtima palgatakse üks mees, kes istub ühes kabinetis ja hakkab looma üht telekanalit ja üht või kahte raadiokanalit. Mitte mingil juhul pole vaja Raadio 2-e, kus diskorid lällavad maksumaksja raha eest," lisas ta.

Lang usub, et sellise

struktuuri loomiseks ja töölepanekuks on potentsiaal olemas ning kokkuvõttes tekib sellest "päris korralik asi". Tema hinnangul annaks ETV ja ER ühendamine aastas 50 miljonit krooni võitu.

"Meil on 1,5 miljonit elanikku ja kui on näiteks suusatamise maailmameistrivõistlused, siis sõidetakse kahe delegatsiooniga, kaks erinevat reporteriterühma, kahe erineva lennukiga ja omavahel saavad nad seal kokku," selgitas Lang.