Moskva tänavatel ja metroodes on viimse piirini tugevdatud miilitsavalvet ning lennujaamades valgustatakse nüüd läbi ka kõigi lennureisilt linna suunduvate inimeste pagas. Sõda Dagestanis on kaasa toonud pealinlaste hirmu islamiäärmuslaste võimaliku terrori ees.
Mässuliste tallermaalt Dagestanist saabuv info on aga valdavalt tendentslik, kusjuures enamik Vene telekanalitest võimendab vabatahtlikult Vene ohvitseride desinformatsiooni.
Islamiäärmuslased ründavad siiski
Veel laupäeva õhtul oli Venemaa tele-eeter täis miilitsakomandöride praalimist, et niipea kui ilm paraneb, lõpetatakse operatsioon bandiitide vastu. Eile, kui üllatusrünnakut jätkasid aga hoopis äärmuslased, jõudis Vene sõjaväelastelt pressi vaid üldsõnalisi ähvardusi. Päevalehe Sevodnja andmeil on ohvitserid väitnud, et lahingutes enam vange ei võeta ja läbirääkimisi ei peeta ning mässajad peavad langema seal, kus asuvad. Samas pole ligi 50 000 Vene sõdurit mõne tuhande mässaja vastu suutnud saavutada ühtegi propagandat õigustavat suuremat võitu.
Eilseks keskpäevaks oli teada, et viimase paariteist tunni jooksul sai Vene poolel surma vähemalt 18 sõdurit, kusjuures suuremaid kaotusi kannavad kohalikud Dagestani miilitsad, mitte appi tõtanud Vene eliitüksused. Vaatamata lubadustele pole föderaalvõi-mudelt olnud abi ka Buinakski linna vähemalt 52 ohvriga lõppenud plahvatuse süüdlaste tabamisel.
Meeleheitliku sammuna kuulutas Dagestani julgeolekunõukogu eile välja üldise ja kohustusliku mobilisatsiooni, mis Vene konstitutsiooni järgi ei peaks üldse kuuluma regioonivõimude pädevusse. Dagestani esindaja Moskvas Gadzhi Gamzajev palus NTV telekanali kaudu president Boriss Jeltsinilt olukorra võtmist isikliku kontrolli alla, sest muidu võivat "koshmaar" levida üle kogu Venemaa.
Tshetsheenia Vene pommirahe all
Uued pinged võivad esmajärjekorras üles tõusta niigi õrnades Venemaa ja ametliku Groznõi suhetes, sest Vene väed on viimastel päevadel maruliselt pommitanud mässuliste väidetavaid tugikohti ka Tshetsheenia territooriumil. Sealjuures peab Groznõi end süütuks kannatajaks. "Moskva nõu-dis meilt ammu, et dagestani rahvustest äärmuslased Tshetsheeniast välja saadetaks. No lõpuks me seda tegimegi ja Moskva sai, mida soovis. Üksikuid tshetsheenidest sõjaotsijaid, nagu Shamil Bassajevit, president Mashadov oma vastutusele ei võ-ta," kommenteeris asja Eesti Päevalehele Tshetsheenia Moskva-saadik Maierbek Vadzhigajev. Samas peab Vene press just multimiljonäridest tshetsheeni välikomandöre Hattabi ja Bassajevit kogu sõja initsiaatoriteks.
Presidendi nõunik: Groznõi mingu
Vene politoloog soovitab Dagestani konflikti lahendamiseks Vene võimudel Groznõiga ühiselt tegutseda ja anda Tshetsheeniale võimalus föderatsioonist eralduda.
Vene presidendi nõuandja, etnopoliitiliste regionaaluuringute keskuse direktor Emil Pain ütles eile, et ilma Tshetsheenia presidendi Aslan Mashadoviga kokkuleppele jõudmata ei suuda Venemaa Tshetsheenia-Dagestani piiril rahu tagada. Pain avaldas veendumust, et Groznõi juhtkonnal on piisavalt huvi saavutada Moskvaga kokkulepe. "Seda tuleb teha enne, kui kogu tshetsheeni ühiskond läheb üle Shamil Bassajevi leeri," hoiatas politoloog.
"Majandusliku strateegia seisukohast tuleks Tshetsheenia eraldada alana, kus ei kehti Vene Föderatsiooni seadused ja kus eraldatud summasid ei saa kontrollida," lisas ta.
Pain kahetses, et Moskva pole Tshetsheenia sõja õppetundidest õppust võtnud, ja hoiatas Dagestanis sama suure sõja puhkemise või-maluse eest. Tema prognooside kohaselt võivad sündmused edasi areneda kolmel viisil.
Halvim variant oleks sõjategevuse kandumine Tshet-sheenia territooriumile, kus Vene väed saavad veel haledamalt lüüa kui mõned aastad tagasi. Teise stsenaariumi järgi tekiks mitu lokaalselt pingekollet, mida Dagestan vaevalt üle elaks. Kolmas, kõige arukam variant, eeldaks Paini sõnul neutraalsete jõudude ülemeelitamist ja erandlike jõumeetodite kombineerimist poliitilise kavalusega, mille tulemusel sünniks uus jõudude vahekord.
Interfax/BNS
