Energia kallineb niikuinii
Pean tunnistama, et mul pole huvi manipuleerida lugejatega viisil, nagu kahtlustab Mihkel Pärnoja (EPL 8.11). Mina muretsen selle pärast, et vananenud tehnoloogia ning primitiivselt looduskeskkonda eirav energiasüsteem ohustavad riigi ja rahvuse säilimist.
Irooniaks on põhjust: põlevkivienergeetikat käsitlevad riiklikud energeetikadokumendid puudutavad teisi energiatootmisprotsesse lihtsustatult ning lahus maailma ressursside kahanemisest. Mida algelisem kasutustehnoloogia, seda kallimaks energia muutub.
Tõepoolest kulub Eestis rahvusliku koguprodukti rahaühiku kohta mitu korda rohkem energiat kui arenenud lääneriikides. Sellest ei tulene Pärnoja poolt mulle omistatud järeldus: elekter on kallis. Hoopis energia tootmise ja energia kasutamise tehnoloogiad on ajast ja arust.
Elektri-, nagu ka soojatootmisharud on tarbija jaoks monopoolses seisundis. Tarbijal pole valikut ja ta maksab kinni elektri ja saastab seega kaude keskkonda. Monopoolse majandusharu omapäraks on valikute puudumine ja sellest tulenev suvaline toote hind ja määramatu tehnoloogiavalik. Lõpptarbija säästlikkusele üles ehitatud ning monopoolse tootmisstruktuuriga riik käivitab paratamatult inflatsiooni. Pärnoja säästujutt sobib ehk veerand sajandi tagusesse aega, aga mitte tänapäeva.
Poliitikuid sellises olukorras porgandiga võrrelda tundub igati kohane: kellelt veel kui mitte poliitikutelt on põhjust nõuda uuenemiseelduste loomist? Tänased poliitilised otsused võivad ära lõigata enamiku tulevikuvõimalusi. Iga otsus nõuab ressursse, kuid riigi ulatuses säästu ja arengueeldusi loovate tehnoloogiate kasutamiseks on põhjendatud ka suuremad riskid. Miks mitte rääkida riigi võetavast laenust toetamaks tehnoloogilist energeetika-uuendust Eestis? Samas pole ma juttu teinud ainult tuule või päikese jõul kõigi asjade ajamisest.
Minu sõnum on lihtne: majanduslik ja tehnoloogiline mitmekesisus on ainus arengustabiilsuse tagaja. Kombineerides maakasutus-skeeme ning -majandustehnoloogiaid, õnnestuks utiliseerida märgatav osa Eesti alale langevast päikeseenergiast.
Hajutatud elektritootmine looks paremad eeldused tekkiva soojuse kasutamiseks: muutes maamajanduse osaliselt vedelkütuste tootmisele (piiritusbensiinid) orienteerituks, tekiks vajadus destillatsiooni- ja fermentatsiooniprotsesside soojusvajaduse katteks.
