Sajandi 100 suurkuju

Esmaspäeva õhtul maalivad laserkiired Vabaduse väljakul suurele ekraanile Arvo Pärdi, Voldemar Panso ja A. H. Tammsaare. Selle vaatemänguga jõuab lõpule üle aasta kestnud suur kodulookursus, mis kandis pealkirja "Sajandi 100 suurkuju".

Eestlaste saavutustest 20. sajandil kõnelesid selles kodulookursuses üle 50 artikli Eesti Päevalehes, 44 Kuku-raadio ja kaheksa TV 3 saadet ning kaheksa näitust Rahvusraamatukogus. Valimine oli selles mängus huvi äratajaks, aga ka katseks saada esinduslik pilt eestlaste kultuuriteadvusest. Suurkujude tegevuse käsitlemine valimiste raames aga vahend, kuidas ühismälu värskendada ning ühtlustada.

Tagasiside rahva kultuuriteadvuse kohta oli täpne, kuigi mitte alati meeldiv. Nii erinevatel aladel nagu kirjandusel ja spordil on Eestis palju ja andunud asjatundjaid. Seevastu teadlaste ja kunstnike saavutused on vaat et suurusjärgu võrra vähem tuntud. Kuigi kümmekond aastat tagasi jõudsid suure emotsionaalse puhanguga Eestisse pagulased ning teadmine nende tegudest, ei korva see nende pikka puudumist õpikuist ning ülikooli kursustest. Neid tuntakse võrreldamatult vähem ning nende emotsionaalne tähendus on sellevõrra väiksem.

Eesti Entsüklopeediakirjastus, Eesti Päevaleht, Kuku-raadio, Rahvusraamatukogu ja TV 3 tegid suurkujude valimisega ära asja, mida 2000. aasta saabumine on innustanud tegema väga erinevates kultuurides. Ja me tegime selle ära palju põhjalikumalt kui mõned teised üritajad.

Ajaloolase Magnus Ilmjärve vihaseid vaidlusi tekitanud uurimus Konstantin Pätsi koostööst Venemaaga jõudis avalikkuse ette augustis Härmo Saarmi saates Kuku-raadios. See seik on "Sajandi 100 suurkuju" valimisele iseloomulik – Pätsi, kellest nõukogude ajal sai iseseisvuse sümbol, tabas nii tugev rünnak, et selles tajuti ohtu isegi eestlaste ühisele identiteedile.

Harva räägitakse inimestest nii palju head, kui te leiate neid toimetusse tulnud kirjades ja internetisõnumites, mis jäeti meie koduleheküljele. Kuigi suurkujude valimistel osales kirjalikult või internetihääletusel aasta vältel üle 10 000 inimese, jäi see arv ootustele alla. Suuresti oli selle põhjus terav konkurents meediaturul, kus pahatihti järgitakse põhimõtet – kui see ei ole meie idee, siis on see idee meie vastu. Tagantjärele tarkusega tuleb ka tunnistada, et eelistades põhjalikku valimisprotseduuri, hajutasime liigselt publiku tähelepanu.