Mereväe pressiesindaja Ingrid Mühlingu sõnul on laev varustatud tänapäeva tehnikaga ning arvestatav partner NATO laevadele. Kuna taanlased pole lõplikku otsust veel teinud, siis ei taha merevägi laeva täpseid andmeid avalikustada.

"Igal juhul oleks see suurim Baltimaade sõjalaevastikes," ütles Mühling. "Laev võimaldaks mereväel paremini täita talle pandud ülesandeid ning osaleda rahvusvahelistes koostööprogrammides."

Mühlingu sõnul on laeval varustus, millega saab kaardistada merepõhja.

Merevägi kavatseb moodustada peaaegu kogu meeskonna elukutselistest mereväelastest, kuna laeval on keerulised seadmed. Ajateenijaid hakatakse alusel kasutama minimaalselt.

Pressiesindaja ütles, et taastatud mereväe esimene lipulaev Sulev kantakse maha ning lõigatakse vanametalliks.

"Me ei leia Sulevile rakendust," lausus Mühling. "See laev ehitati endisel Ida-Saksamaal luurelaevaks ning miinilaevaks on teda ümber ehitada liiga kulukas. Sulevit ei saa ümber ehitada ka muu otstarbega laevaks."

Mühlingu sõnul kavatseb merevägi kriitiliselt üle vaadata ka oma teised alused ning pole välistatud, et lisaks Sulevile kantakse maha veel kolm laeva.

Praegu on mereväe lipulaevaks tänavu veebruaris Saksamaalt kingituseks saadud miinijahtija Vambola.

Viimasel ajal on merevägi parandanud oma relvastust, paigaldades lähiõhutõrjerelvad laevadele Ahti, Ristna ning Suurop. Abilaev Ahti tahetakse ümber ehitada tuukrite baaslaevaks.

Eesti mereväe laevad

* miinijahtija Vambola (saadud 2000. aastal)

* miinilaev Kalev M 414 (1997)

* miinilaev Olev M 415 (1997)

* allveetõrje-patrull-laev Ristna (1999)

* allveetõrje-patrull-laev Suurop (1999)

* abilaev Ahti A 431 (1994)

* abilaev Laine A 432 (1994) läheb Kaitseliidu käsutusse

Mahakandmisele lähevad:

* miinilaev Sulev M 412 (1995)

* patrullkaater Grif P 401 (1994)

* patrullkaater Leopard (1994)

*. abilaev Mardus (1994)