Pakkudes pilti eesti vanglates mõrva eest kinnipee-tavate ja lastekodulaste elulugudest, ärgitab lavastaja arutelu Eesti ühiskonnas lahendamata integratsiooniküsimuste üle. Karusoo on oma sotsioloogilise teatri rida jätkava S.O.S.-lavastuse ("Päästke meie hinged") määratlenud kodustamiskavaks. Kakskeelses lavastuses osalevad eesti ja vene näitlejad – Katrin Saukas, Piret Kalda, Maria Avdjushko, Aleksander Ivaskevitsh jt.

Evald Hermaküla viimse tööna jõuab homme Nukuteatri suveõuel publiku ette Georg Büchneri "Leonce ja Lena". Hermaküla täiskasvanutele mõeldud suvelavastuse proovid viis Nukuteatri trupiga lõpule Hendrik Toompere juunior. Pea-osades mängivad külalisena Andres Puustusmaa, Kadri Adamson, Terje Pennie ja Margus Tabor.

Ain Prosa toob Rakvere Teatri rändtrupiga lavale edasiarenduse kurbkuulsast Romeo ja Julia loost. Grigori Gorini tragikomöödia "Armastajad kurja tähe all" algab sealt, kus Shakespearei kurbmäng lõppes.

15. sajandi Itaalia, Romeot ja Juliat pole enam. Verona hertsog sunnib vaenutsevaid suguvõsasid lepituse märgiks sõlmima abielu. Käsu kavalaks täitmiseks üritatakse paari sokutada sugupuude nirumad võsud – joodikust petturmees ja patustanud tüdruk. Mängivad Ülle Lichtfeldt, Tarvo Sõmer, külalisena Helgi Sallo jt. Esietendus on Rakvere linnuses homme.

Trass Kurgjal, Malvius Draamateatris

Kurgjal esietendub homme Endla teatri suvelavastusena Toomas Suumani näidend "Meil aiaäärne täna-vas". Lavastaja Raivo Trassi sõnul pakutakse publikule võimalust heita pilk saja aasta tagusesse eesti küla ellu, mis kunagi oli eestlaste peaaegu ainuke elukeskkond.

Mängitakse talumuuseumis, ühes koplis üks, teises teine pilt jne. Lavastuse põhikujund on pealkirjastki tulenev üle aia vaatamine, aga kui samanimelises luuletuses tahab laps vaadata üle aia tulevikku, siis Endla teatri etenduses vaatab publik üle aia minevikku. Osades on enamik Endla teatri trupist, teejuhtidena-muusikutena löövad kaasa Vändra valla pillimehed ja lauljad.

Erinevalt suvelavastuste enamikust, mis pürib teatriseinte vahelt välja, pakuvad Draamateatri "Väike õuduste pood" ja "Surm ooperis" võimalust ka suveõhtuti teatriõhku hingata.

"Väikese õuduste poe" toob koguperemuusikalina 2. juunil välja Rootsi lavastaja Georg Malvius, keda saadab varasemast Draamateatris näitlejate ja publiku hulgas päiksepoisi ja imetegija maine.

Howard Ashmani ja Alan Menkeni fantaasiaküllaseks õudusmuusikaliks nimetatud "Väiksesse õuduste poodi" valis Malvius eranditult kõik osatäitjad konkursiga. Nii on kõrvuti Draamateatri laulvate näitlejatega laval Otsa-kooli noor (muusikali)lauljate põlvkond.

Õunapuud toob lavale surma ooperis

Äärelinna virelevas lillepoes töötav noormees Seymour ostab turult tundmatu taime. See on närb ja ei taha vett ega väetist. Kui aga Seymour pooljuhuslikult talle sõrme otsast paar tilka verd poetab, selgub, et tegu on inimsööjataimega. Seymouri (Jakko Maltis) ja tema pruudi Audrey (Kleer Maibaum) kõrval osalevad loos lillepoe türanlik omanik Mushnik (Lembit Ulfsak) ja Audrey sadistlik hambaarstist peigmees Orin (Mait Malmsten). Rida värvikaid episoode on Taavi Teplenkovi laulda-tantsida-mängida. Aplale taimele annavad hääle Lauri Liiv ja Bert Pringi. Taustakooris laulavad Kaire Vilgats, Kelli Uustani, Ele Raik.

Malviuse puhul võib kindel olla, et publik näeb profitasemel läbikomponeeritud muusikalilavastust – vastandmeeleolude tulevärki, mida see zhanr ju eeldab. Südamlikkust, suurt romantikat ja armastust, aga ka teravat groteski.

Pärast "Väikest õuduste poodi" on võimalus tõusta Draamateatri väiksesse saali ja vaadata seal öölavastust "Surm ooperis". Aasta tagasi Von Krahli Teatris Ervin Õunapuu soolona (autor-lavastaja-kunstnik) esietendunud "Surm ooperis" jõuab nüüd vanalinnapäevadeks Draamateatri lavale. Etendus algab kell 23 ja lõpeb südaöö paiku.

Õunapuu shokeerivalt naljakas draama ooperimaniakkidest haakub meeleolult "Väikesele õuduste poega", sest sellestki loost leiab õudust, salapära, musta huumorit ja muusikat. "Surma ooperis" läbib Mozarti "Võluflöödi" muusika.

Peategelane on teatris sündinud ja kogu oma elu seal veetnud Vanaisa. Eluõhtul otsustab mees teha efektse lahkumisreveransi, mis oleks temasuguse teatrifantoomi vääriline ja leevendaks ühe hetkega aastate jooksul hinge settinud piina.

"Avame etendusega ukse, mida tegelikult pole soovitav avada. Mind erutavadki ainult hämarolekud ja elu varjuküljed," ütles Ervin Õunapuu lavastust tutvustades. Hämar ja traagiline lugu on mõeldud vaid täiskasvanutele!

Mängivad Hendrik Toompere, Ivo Eensalu, Andres Puustusmaa, Viire Valdma, Taavi Eelmaa.

Mõisalavastus

Keila-Joal

Keila-Joa mõisas lõpetab Priit Pedajas proove Brian Frieli draamaga "Aristokraadid", uus mõisalavastus esietendub 9. juunil. Suursugune poollagunenud häärber on nagu loodud dekoratsiooniks aristokraadisuguvõsa hääbumisest. Lavastusele lisab elulise aura see, et kõrvalosas teeb kaasa Keila-Joa aristokraatide järeltulija Peeter Volkonski.

"Väga tuttavalt iiri lugu, oma magusvalusa atmosfääriga," soovitas Draamateatri dramaturg Ene Paaver. Kesksetes osades Ülle Kaljuste ja Ain Lutsepp.

Just Frieli näidenditega "Tõlkijad" ja "Lõikuspeotantsud" tegi Pedajas 1980-ndatel Pärnu teatris oma esimesed laiemalt tunnustust leidnud lavastused, mis avastasid ja panid aluse iiri dramaturgia buumile Eestis.

Samal õhtul toob ühendus Vaba Lava Rocca al Mares välja Rein Saluri uue näidendi "Tulek", mis on järjeks kahe kümnendi tagusele küüditamisnäidendile "Minek". "Tulek" räägib küüditatute tagasipöördumiset oma koduõuele. Olukord on absurdne ja ettearvamatu nii tulijatele kui ka talu uutele elanikele. Lavastaja Reeda Toots "Tuleku" pole peljanud painerohketes aegades näha toonaste olukordade koomilisust. Mängivad Angelina Semjonova, Maria Klenskaja, Aleksander Eelmaa, Hans Kaldoja jt.

Huck ja Tom

Emajõe kaldal

Juulikuus esietenduv Ema-jõe Suveteatri "Huck" jätkab oma väärtraamatute vabasse õhku toomise rida. Tänavu on suveteater kolinud Toomemäelt Emajõe kalda-le. Teatri juht Andres Dvinjaninov kirjutas näidendiks Mark Twaini "Tom Sawyeri seiklused" ja "Huckleberry Finni seiklused".

Peaosades mängivad teatrikooli lõpetajad Tambet Tuisk ja Andres Mähar, teistes osades Guido Kangur, Raivo E. Tamm, Aivar Tommingas, Hannes Kaljujärv, Indrek Taalmaa, Katariina Lauk-Tamm, Marika Barabanshtshikova jt. Lavastab Ain Mäeots.

Mullusuvine Harrastusteatrite liidu mammutprojekt "Mahtra sõda" saab tänavu järje Lelle mõisapargis, kus sadakonna harrastusnäitleja osalusel tuuakse rahva ette lugu vabamees Jüri Rummust. Nimiosas Üllar Saaremäe, lavastab Jaanus Rohumaa. Kesksetes osades Rein Oja ja Dajan Ahmet. Vaatemängu tarbeks on Kehtna ratsabaasist valitud paarkümmend hobust. "Tagaaetav. Lugu Rummu Jürist" esietendub eesti müütilise löömakangelase sünnikohas Lelles 8. juunil.

Ugala mängib 17. juunil Viljandi lossimägedes Molièrei komöödiapärlina tuntud "Scapini kelmused". Lavastaja Kalju Komissarov kutsus kelmi teenri nimiossa telekoomikuna tehtud mehe Dan Põldroosi.

Mullu "Mahtra sõda" lavastanud Aare Laanemets toob jaanipäevaks Kuressaare lossihoovis Linnateatri trupiga publiku ette "Suure Tõllu".

Suveteatri lavastajate rivi lubab kirjut pilti

Merle Karusoo

Kui me ei tohi öelda neegrile neeger ja venelasele venelane, tähendab see, et neeger ja venelane on juba ette kokku lepitult inimene, kes ei tohiks antud keskkonnas elada, et rassi või rahvustunnus on sõimu-sõna. Integratsioon on väga praktiline ja pakiline probleem. Me kas võtame nad vastu või nad hävitavad meid. (Merle Karusoo lavastuse saatesõnast)

Evald Hermaküla

Maailm on imeilus ja samal ajal kohutav. Ilu, õnne, armastusega külg-külje kõrval elavad siinilmas hullumeelsus, surm, kaos... Maailm ja elu selle sees on ühekorraga täiesti arusaadav ja täiesti arusaamatu. Vist sellest räägib Büchner oma loos. Mulle tundub, et tal on õigus. Ja kõik on kokku komöödia! (Hermaküla luigelauluks jäänud lavastuse saatesõnad)

Ain Prosa

Ehkki Gorini näidendi "Armastajad kurja tähe all" tegevus toimub kauges minevikus, parodeeritakse seal justnagu tänaste seebiooperite käitumismalle. Hakkasin mõtlema, et kui "Romeo ja Julia" ka ümber jutustada, siis oleks see täpselt samasugune seebiooperi süzhee. "Armastajad..." on tõesti nagu "Romeo ja Julia" lugu, millele on vint peale keeratud ja naljakamaks aetud.

Georg Malvius

"Väikese õuduste poe" valisin Draamateatrisse sellepärast, et siin on parajalt kreisi lugu ja ilus muusika. Hea meelelahutus, aga nutikalt kirjutatud loost leiab ka sügavust. Tuntud, natuke

Stravinski "Sõduri lugu" meenutav süzhee sellest, mis juhtub, kui sa oma hinge maha müüd. Inimsööjataim, kes siin keskse tegelasena kosub, võib kasvada iga inimese hinges.