Seekordsel ambitsioonika teemaga näitusel "Vähem esteetikat, rohkem eetikat" esindab Eestit Anders Härmi ja Tarmo Maiste kureeritud ekspositsioon "Simulacrum City". Väljapanek koosneb Jaak Kilmi ja Andres Maimiku videofilmist, Arne Maasiku fotodest ja Taavi Laatsiti linnast inspireeritud muusikast. Eesti ekspositsiooni kujundas disainer Jaanus Tamme.

Autorite sõnul on biennaalil väljas keskkond, mis on simulatsiooni simulatsioon. "Simulacrum City" visualiseerib ihaldatavat suurlinnamiljööd ja elukeskkonda, monteerides selle kollaazhina reaalsetest objektidest ning ihadest ja fantaasiatest. Kuraatorid on püüdnud anda esitatule kontseptuaalset vaatenurka ja esile tuua Eesti arhitektuurikeskkonna nihestatust.

Eesti ekspositsiooni tugevaim külg on arhitektuurikriitiku, kataloogiteksti autori Andres Kure sõnul Kilmi ja Maimiku videoinstallatsioon. Arhitektuuriga seotud tõsisest õhkkonnast vabastav eneseirooniline ja narratiivne film esitab probleemset suhet arhitektuuri ja selle teostumiseks vajamineva ühiskondliku masina vahel.

Pimedas ruumis valguskastides eksponeeritud Arne Maasiku fotodel on Eestis 1990-ndatel valminud hoonete parem osa. Eesti zhürii nõue, et Veneetsia biennaalil oleks väljas meie viimaste aastate tipparhitektuur, leidis kuraatorite kontseptuaalses lahenduses sobiva väljenduse näituse põhiteema "Vähem esteetikat, rohkem eetikat" kontekstis.

36 rahvusväljapaneku hulgas paistis Eesti ekspositsioon Kure hinnangul hästi silma. Eesti kuraatorite kontseptsioon pälvis kiitvaid hinnanguid ka ühe Frankfurti suure päevalehe arvustuses. Kaasaegse arhitektuuri juhtiva riigi, Hollandi esindajad nägid Eesti väljapanekus tuntavat lõhet – väljas on küll Eesti ilusamad hooned, kuid samas on tunda kuraatorite kriitikat Eestis ehitatava suhtes.

Eesti ekspositsioon on väljas Giardini di Castello alal, mis on näituse põhiline toimumiskoht. Tähelepanuväärne on see, et Eestil õnnestus saada esinemispinnaks 1932. aastal itaalia arhitekti Benno del Giudice projekteeritud Poola paviljon. Poolakad, kes ise seekord biennaalil ei osale, pakkusid oma näitusepinda Eestile, Lätile ja Leedule. Leedu ja Läti kõrvalejäämisega sai paviljoni kasutusõigused endale Eesti.

Kuigi Eesti on Veneetsia kunstibiennaalil esinenud kaks korda, on nad praegu oma väljapanekuga esimest korda näituse põhitoimumiskohas.

36 rahvusväljapaneku hulgas sai parima paviljoni preemia Hispaania ekspositsioon, mis paistis silma elegantsusega, seda eriti biennaali teemat arvestades. Näitus on avatud oktoobri lõpuni.

Merike Koppel, kunstiteaduse üliõpilane