Siis tellis Ülle takso ja läinud ta oli. Pannes kireva seltskonna võlutult endale järele lehvitama. Nagu lastekarja teatris Pipi Pikksukana. Pole kahtlust, et tänaste lastehordide jaoks on Pipi eluks ajaks Ülle Lichtfeldti nägu ja tegu. See Pipi on päris, tema jaoks pole tõesti ükski puu ega katus liiga kõrge. Üks jalaluumurd välja arvatud, reisib Pipi edukalt kolmandat hooaega üle Eesti.

Teisest äärmusest on Ülle taga "Õnne 13" põlvkond. Samas tean, et Lichtfeldti võluva tegelaskuju mängutulek pani pensionäride seriaali kiikama ka nooremaid. Lõpuks üks kaasaja veenvalt positiivne kangelanna.

Kuus aastat tagasi oli Ülle uuenenud Rakvere Teatri avapeol koondatud näitleja staatuses. Nurkalöödud küll, aga sealgi väljakutsuvalt, leekpunases minis. Nagu Hollywoodi filmis on Ülle Lichtfeldtist tänaseks kasvanud pildilehtede kaanetüdruk. Aga mitte ainult, ta on publiku rõõmuks vihtunud mängida komöödiat ja pannud end maksma tragöödias.

Tänavu suvel "Macbethi" verist kurbmängu vaatama toodud sõdurite polk oskas enesekaitseks ainult irvitada, ka siis, kui nimikangelane rasedale leedi McDuffile mõõga kõhtu torkas. Mõni teine näitleja olnuks püha kunsti teotamise pärast pisarateni solvunud. "Ma siis tõmblesin nende rõõmuks surres natuke rohkem kui tavaliselt," ei kaotanud Lichtfeldt pead.

"Lesed" ja "Tanja, Tanja" kinnitavad, et Ülle hea tragikoomika tunnetus elus mängib üha kindlamalt ja täpsemalt ka näitleja Lichtfeldti teatrirollides.

Ülle Lichtfeldt 30

Sündinud: 4.08.1970 Rakveres

Õppinud: lõpetas Rakvere 3. keskkooli 1988, aastast 1985 Rakvere kooliteatris

Töö: 1990–94 ja aastast 1995 Rakvere Teatri näitleja

Rolle: Gretchen ("Faust", 1995), Bolette (Ibseni "Naine merelt", 1995), preili Julie (1995), Beatrice (Goldoni "Kahe isanda teener", 1996), donna Anna (Frischi "Don Juan", 1997), Gittel Mosca (Gibsoni "Kahekesi kiigel", 1997), Hanna (Kerteszi "Lesed", 1997), Pipi Pikksukk (1998), Leedi McDuff ("Macbeth", 1999), Are Prillop (teleseriaal "Õnne 13")