Boriss Berezovski tõmbub propagandasõjas tagasi
Mõjukas Vene suurärimees Boriss Berezovski teatas eile, et annab tema kontrolli all oleva 49 protsendilise ORT telekanali aktsiapaketi hallata loomingulise intelligentsi esindajatele. Mõni päev varem oli presidendi kõrge ametnik läkitanud Berezovskile terava nõudmise lõpetada kahe nädala jooksul osalus suurriigi võimsaimas propagandamasinas.
Moskva Carnegie keskuse poliitikavaatleja Aleksandr Pikajevi väitel ei tähenda Berezovski ORT-st eemaldumine veel superärimehe allajäämist võimudele. "Ta loovutas küll kontrolli aktsiate üle – ent mitte riigile, demonstreerides seega, et ei kavatsegi ilma lahinguta Kremlile kaotada," väitis Pikajev Eesti Päevalehele. Analüütiku arvates on juhtunu taga aimata kompromissi Berezovski ja Kremli vahel.
Võimalik kokkulepe Kremliga
Moskva ajakirjanduse väitel võib see olla seotud telemaastiku ägeda ümberjagamisega, kus Berezovski peamiseks vastaseks on meediamagnaat Vladimir Gussinski. Pressi hinnangul võib ORT aktsiate üle kontrolli loovutamine olla seotud või-mude lubadusega Berezovskile, et uus rünnak viiakse läbi ka Gussinski kontserni Media-MOST vastu.
Märtsis, presidendivalimiste ajal ennustasid ana-lüütikud, et võitlus Berezovski mõju vastu Kremli seinte vahel kujuneb Vladimir Putinile esimeseks tõeliseks eksamiks. Rahvale lubas värske president, et lõpetab oligarhide omavoli Venemaal.
Ehkki Berezovski uut riigipead alguses ohtralt kiitis, ei järgnenud sellele Kremli-poolset küllaldast tänulikkust ning oligarh hakkas suurima levikuga telekanalis ORT suruma läbi presidenti kritiseerivaid reportaazhe. Eile Interfaxi kaudu avalikustatud kirjas presidendile väidab Berezovski, et erilist pahameelt olevat võimudes tekitanud allveelaeva Kursk katastroofi kajastamine ORT-s.
Pikajevi sõnul liiguvad Moskvas ka kuuldused, nagu olevat Berezovski palunud Iisraelil taastada talle Tõotatud maa kodakondsus. Riigiasjadesse juba aastaid ägedalt sekkuv ärimees üritas suvel tuntud kuberneride abil ebaõnnestunult luua opositsiooni presidendi vastu. Protestimaks kasvava autoritaarsuse vastu lahkus ta rahvasaadiku kohalt Riigiduumas.
Berezovski ei kao veel Venemaalt
"Ometi ei usu ma, et Berezovski Venemaalt kaob, ehkki taganemisteed näib ta endale loovat," väitis Carnegie analüütik Pikajev. Suvel Riigiduuma kohast lahti öeldes rõhutas juudi päritolu Berezovski ise: "Juuti eristab inglasest see, et inglane lahkub hüvasti jätmata, aga juut jätab hüvasti, ilma et lahkuks."
Berezovski endiselt "pere" liige
Oligarh Berezovski on kuulunud riigijuhtimist suunavasse mitteametlikku Kremli "perekonda" ekspresident Boriss Jeltini aegadest peale, mitmetest tagasilöökidest hoolimata on tal ka praegu mõju Vene või-mukoridorides.
Boriss Jeltsini lahkumisega presidendiametist nõrgenesid Kremli lähikonnas "berezovsklastest" Jeltsini tütre Tatjana Djatshenko ning nõunik Valentin Jumashevi positsioonid. Berezovski mõju riigitüürile on aga säilinud riigiduumasaadiku ja naftaärimehe Roman Abramovitshi kaudu, kes omal ajal kutsuti kõrgemasse seltskonda Berezovski enda poolt.
Täna mängib analüütikute hinnangul just Berezovskiga lähedastes ärisuhetes olev Abramovitsh uuenevas "perekonnas" üht juhtrolli. Ajakirjanduskuluaarides levib kuuldus, et vabadusse laskmise eest on Krasnojarski kriminaalne alumiiniumikuningas Anatoli Bõkov valmis loovutama oma hiigeltehase aktsiad Roman Abramovitshile, mis kindlustab viimase positsioone veelgi.
Astrid Kannel, Moskva
