Kuriili probleem lahenduseta
Vene presidendi Vladimir Putini riigivisiit Jaapanisse ei toonud endaga kaasa uut lootust rahulepingu sõlmimisele Moskva ja Tokyo vahel. Ühisdokument kinnitab küll mõlema poole jõupingutusi lepingu allkirjastamiseks veel selle aasta lõpuks, ent ei kuuluta eesmärgini jõudmist kohustuseks.
Jaapan nõuab rutiinselt rahulepingu eeltingimusena tagasi nelja lõunapoolset Kuriili saart, Venemaa aga deklareerib vajadust kõigepealt sõlmida rahuleping ning alles siis arutada territoriaalvaidlusi. Vene vaatlejate arvates poleks kokkuleppele jõudmine hetkel kasulik kummalegi poolele.
Ühiskond ette valmistamata
Venemaa Teaduste Akadeemia Jaapani-spetsialist Vladimir Jeremin väidab päevalehele Segodnja, et nii Jaapani kui ka Vene ühiskonnas puudub hetkel igasugune atmosfäär Kuriili saarte küsimuses kompromissi leidmiseks. Venemaal on saarte äraandmisega kaasnevat ka avalikkuse ees vähe käsitletud. Jeremini sõnul ei tea enamus venemaalastest Lõuna-Kuriilide ajaloost kuigi palju ning on veendunud, et tegemist on derzhaava lahutamatu alaga.
Ebameeldivate territoriaalvaidluste varjus otsivad osapooled täna siiski vastastikku kasulikke kontakte. Jeremini sõnul on Venemaa huvitatud Jaapani investeeringutest ning kõrgtehnoloogiast. Omalt poolt pakutakse Tokyole energiat. Kõne all on isegi uute tuumaelektrijaamade rajamine Kaug–Itta, kuna jaapanlased on huvitatud oma jaamade sulgemisest. Majanduslik koostöö on aga faktiliselt toiminud juba aastaid. Vastasel juhul valitseks kasvõi neilsamadel Lõuna-Kuriilidel nälg.
"Põrandaalune" koostöö
Isegi aegadel, mil Vene ning Jaapani vahel oli karm piir, kuulasid saarte elanikud hommikuti ilmateadet Jaapani telekanalitest ning tunnistasid, et maavärina ja vulkaanipurske puhul jõuaks ja tahaks neile appi tulla vaid jaapanlased.
Jaapanist ja Venemaast võiks Jeremini hinnangul saada ka liitlane USA kavandatava raketitõrjesüs-teemi vastu. Otsides tasakaalu Idas üha enam superriigiks pretendeeriva Hiina vastu vajab Jaapan tugevat Venemaad. Ka Moskva on hädas massilise ja kontrollimatu hiinlaste sissevalgumisega riigi ida-aladele, kus nad on moodustamas aina suuremaid kolooniaid.
Kui Moskva tõepoolest "kingiks" ära kaks väiksemat Kuriili saart (plaan, mida pressi hinnangul Vene või-mud on kaalunud), võiks ta põhjustada Jaapani-USA suhete umbusklikuks muutumise. See aga tähendaks Moskva ja Washingtoni suhete jahenemist, sest USA tajuks Venemaad Jaapani liitlasena liigvõimsa jõuna. Jaapan aga riskiks USA relvajõudude kilbi alt välja kukkumisega.
Seega rahulepinguga kiirustamine pole kasulik kummalegi poolele. Saarte (ja tõenäoliselt mitte kõigi nelja) üleandmine saab toimuma järk-järgult, tekitamata teravaid emotsioone ühiskonnas ning tuntavaid võnkeid maailmakaardil.
Putin taas judomatil
Vene president Vladimir Putin astus eile juba teist korda viimase kahe kuu jooksul Jaapanis judotatamile, kus ta aga 10-aastase koolitüdruku poolt selili heideti.
Judos musta vööd omav Putin astus esimest korda Jaapanis tatamile juulikuus Okinawal toimunud G8 tippkohtumise ajal. Tollal heitis Putin oma vastase tatamile, et hetk hiljem ise jaapanlase heitest selili tatamil lebada.
Seekordse Jaapani-visiidi ajal külastas Putin Tokyos asuvat judosaali, kus ta poliitikute, sealhulgas endise ragbimängija peaminister Yoshiro Mori silme all oma vastase mitu korda selili heitis. Suure üllatusena palus Putin seejärel tatamile ka 10-aastase koolitüdruku Natsumi Gomi, kes talle judokooli poolt lillesülemi üle andis. Rohelist vööd omav tüdruk võttis väljakutse vastu ning heitis Vene presidendi selili.
Reuters/EPL
