Pealkiri on kunstniku sõnul inspireeritud Tshaikovski samanimelisest teosest, mida ta lapsena kuulata armastas. Sama meloodia koos saksa shlaagriga kõlab ka näituse taustmuusikana.

Siibi digitaalselt töödeldud mast laeni ulatuvatel fotodel näeme taas murdeealisi tütarlapsi – teema, mis on tuttav eel-kõige tema seeriast "Süütuse presumptsioon". Suvel on ta

Stroomi rannas pildistanud tüdrukuid küll vees, küll kuival.

"Just sellises vanuses tütarlapsed on kõige paremad modellid – nad poseerivad vahetult ja nende kerge häbelikkus on samuti vahetu," ütles Siib. Kunst-nikku näibki huvitavat teema "tütarlapsest naiseks". On ju lapsed ja naised kunstis üsna üle-ekspluateeritud, kuid see õhkõrn üleminekuaeg pakub väga huvitavat psühholoogilist tõlgendust.

Siibi käsutada on visuaalne keel: ta jäädvustab murdeealiste tüdrukute kehakeelt, nende lapseliku häbelikkuse taandumist naiseliku koketerii ees – ühesõnaga süütuse ja rikutuse, lapselikkuse ja juba tajutavate kiusatuste vahelist konflikti.

Teisalt on see kahe sotsiaalse rolli konflikt. Süveneva aktseleratsiooni sümptom on seegi, et veel nukkudega mängivad tüdrukud elavad sageli juba aktiivset suguelu. Paljud tänapäeva murdeealiste laste isad tajuvad sellist skisofreenilist olukorda oma tütarde puhul väga teravalt, rääkimata siis asjaosalistest.

Kunstniku modellid on sageli lavastatud vees, kus keha on vaba. Eesti uuemas kunstis on samale teemale lähedane Kiwa video "Rokkiv tüdruk", kus laps imiteerib muusika saatel enda teadmata seksuaalakti. Kõige selle juures mängitakse Siibi fotodel veel uppumissurma piiril ning simuleeritakse elustamist, mis jällegi mõjub mingi naiseks saamise riitusena . Nii ongi raske öelda, kas Siibi sümpaatia kuulub lastele, tütarlastele või naistele, elule või surmale – ilmselt ikka nendele vahepealsetele seisunditele.

Liina Siibi näitus "Laste album"

Tallinna Linnagaleriis

15. oktoobrini.

LIINA SIIB

Sündinud: 18. juulil 1963 Tallinnas.

Õppinud: lõpetas 1981. aastal Tallinna 44. Keskkooli, 1989. aastal kunstiinstituudi graafika erialal.

Töö: 1993-1994 Draakoni galerii ekspert, 1995-1996 Sorose Kaasaegse Kunsti Eesti keskuse programmi koordinaator, 1999. aastast Kunstnike liidu asepresident.

1995. aastal America-bound vahetuskunstnik New Yorgis, 1998 Arts Link Fellowship programmi stipendiaat San Franciscos.

Isiknäitused: 1992, 1995 Draakoni galeriis, 1997 Talllinna Kunstihoone galeriis,

1994 Spengleri muuseum ja 1997 Galerie am Brauhaus (Saksamaa), 1999 Galerii "G" (Helsingi).

Valitud näitusele "After the Wall. Kunst ja kultuur postkommunistlikus

Euroopas" (Stockholm,

Budapest, Berliin, 1999-2000).

Osalenud kahel

Ljubljana graafikabiennaalil ja Rijeka noortebiennaalil.