Retsepte nutikate laste saamiseks

Kui soovime, et järgmine põlvkond oleks meist andekam ja targem, peame sünnitama oodatud lapsi, looma neile majanduslikult kindlustatud ja armastava kodu ning nendega juba imikueas palju tegelema. Nii järeldub Eesti väikelaste kasvukeskkonna uuringust.

444 RASEDAT.

Eesti imikute ja väikelaste intellekti hakati pedagoogikaülikoolis uurima neli aastat tagasi, alguses professor Voldemar Kolga juhendamisel.

Jaana (27) ja Andres (32) Vahtramäe ootasid just siis oma esimest last. "Ta ei olnud küll päris planeeritud, aga me mõlemad ootasime teda väga," kinnitab Jaana. Kui teda naistenõuandla kaudu uuringus osalema kutsuti, oli ta kohe nõus. Tulevane tütar – keda ultraheli-aparaat küll hoopis poisiks pidas – sai juba kõhus tunda vanemate paitusi ja kuulda ema-isa häält. Jaana oli väga huvitatud sellest, kuidas last juba esimesel eluaastal arendada.

"Valiti võimalikult erinevaid rasedaid – nii elukoha, sissetulekute kui ka elutingimuste ja pere suuruse poolest," meenutab Jaana. Ta mäletab, et juba uuringus osalevate vanemate esimesel seminaril oli tal mitu ahhaa- elamust. Enamik emasid oli arvanud, et rasedus muutis neid ilusamaks – Jaana samuti. Neli isa viiest oli soovinud poega – Andres samuti.

Pedagoogikaülikooli dotsent Marika Veissoni selgitusel algas Eesti esimene imikute intellekti uuring 1996. aastal küsitlusega, mis hõlmas kokku 444 tulevast ema ja veidi vähem isasid. Lõplikku valimisse jäi 192 last, kes tänavu said või saavad neli aastat vanaks. Neid on pidevalt testitud - 35 last algul lausa iga kuu - ning kõrvutatud laste arengut ja nende kasvukeskkonda.

Nimelt arvab enamik tänapäeva psühholooge, et lapsed ei sünni andekatena, vaid nende intelligentsus kujuneb pärilikkuse ja kasvatuse koosmõjus.

UURING JÄTKUB. "Esimesed neli aastat on uuringu põhitähelepanu olnud perekonnal: kuidas kodune keskkond mõjutab lapse intellektuaalset arengut," selgitab Veisson. Nüüd on teadlased jätkanud tööd uue nelja-aastase etapiga, mis keskendub lasteaiale. "Siin vaatame ka sotsiaalset küpsust, mis on tähtis, kui laps läheb kooli. Analüütiline intelligentsus IQ ehk ülesannete lahendamise oskus näitab ainult vaimset andekust," selgitab Veisson. Imiku puhul on väga tähtis ka motoorne intelligentsus ehk kehaline areng. Mõistagi ei tee Marika Veisson tuhandeid teste üksipäini, algusest peale on olnud selle suure uuringuga hõlmatud paljud teadlased, samuti endised ja praegused üliõpilased-magistrandid.

Marika Veissoni sõnul osutus vähemalt 40 uuritavat last oma IQ poolest andekateks lasteks.

SUSANNALE MEELDIB MÄLU-MÄNG. Pearaamatupidajast Jaana ja eraettevõtjast Andres Vahtramäe tütar Susanna kuulub kindlasti andekate sekka. Tema IQ oli ligi 140, mida loetakse väga kõrgeks.

Kui palume nelja-aastasel Susannal tuua mäng, mis talle kõige rohkem meeldib, laotab ta põrandale Memory-mängu, kus näod allapoole asetatud kaartide seast tuleb üles leida paarid. Nad hakkavad emaga mängima. Susanna edumaa on ilmne.

Jaana on Susanna arengu hoolikalt üles kirjutanud. Täpselt on kaardistatud lapse kõne areng. Näiteks 7,5 kuuselt on tüdruk lausunud teadlikult kahte sõna: sss, mis tähendas tissi ja ememem, mis tähendas ema. Üheksa kuu vanuses ütles ta adaa. Kümnekuuselt lisandus sõnavarasse auh-auh koera, ah ahvi ja äh pähhi kohta. Kümnekuune Susanna täitis ka lihtsamaid korraldusi ja sai aru 15 sõnast. Aasta ja ühe kuusena ütles ta 20 sõna, poolteise aasta vanuses aga suutis moodustada juba kahesõnalisi lauseid: õue lähe, luku kinni, anna siia.

"Susannal oli algusest peale väga hea kõne," kiidab ka Marika Veisson, "kaheaastasena kasutas ta 5–6 sõnalisi lauseid." Pedagoogi hinnangul hakkavad lastel kahesõnalised laused tulema 18–24 kuu vanuses. Kaheaastasena ütleb igast kuuest lapsest üks alles üksikuid sõnu, üks räägib pikemate lausetega ja neli kasutavad kahesõnalisi lauseid.

Vahtramäede kodus on tunda, et lapse areng on emale–isale tähtis olnud. Jaana näitab mänguasju, mis ta ise on meisterdanud. Kaheaastasele Susannale joonistas ta pildikaarte, kus pildi alla on kirjutatud vastav sõna. Samuti joonistas ja lõikas ta välja lihtsaid puslesarnaseid numbrikaarte, kus näiteks kahe kalakesega käib kokku number 2. Ema on tütrele koostanud väikesi pildiraamatuid tähtede õppimiseks ja joonistanud kaarte loogikaülesannete lahendamiseks.

Nüüdseks on Susanna enamikust neist mängudest välja kasvanud. Praegu on nelja–aastasel käes miljoni miksi aeg ning vanematel on vaja muudkui vastata ja vastata. Särtsakas Susanna käib ka telemaja mudilaskooris, harjutades laulmist ja tantsimist. "Me ei püüa Susannat kasvatada, me käitume temaga kui hea sõbraga," iseloomustab ema oma suhteid tütrega.

ESIMESED ELUKUUD. Marika Veisson peab tähtsaks kõike, mis emad-isad lapse arenguks teevad. Eriti lapsele lugemist – seda rõhutavad ka lääne uurijad. Ka lapsega kõnelemine ergutab arukust.

Väga tähtis on imiku tähelepanu areng juba esimestel elukuudel. 35 last testiti esimesel eluaastal iga kuu. Kolmekuustega tehti just tähelepanu katseid. Saadud tulemuste alusel tegi praegune magistrant Merit Laane oma bakalaureusetöö.

Meriti töö näitas, et imiku tähelepanuvõime näitab tema üldist intellekti. Kui imik oli kolmekuusena tähelepanelik, siis osutus ta intelligentsemaks ja jutukamaks nii ühe-, kahe- kui ka kolmeaastasena. "Tähelepanu ja taju saab hinnata selle järgi, kuidas imik kuulab ja vaatab, sirutub asjade poole ja kannab oma huvi järjest kaugemal asuvate esemeteni," selgitab Veisson.

Imiku tähelepanu arendamiseks on vaja, et asjad tema ümber oleksid piisavalt uudsed ja keerukad. Vahetage tema voodis mänguasju ning pange talle näha keerukamaid kujundeid, soovitavad pedagoogid. Jaana meenutab, et tänu uuringule taipas ta panna imikule vaatamiseks peegli. Peatselt hakkas titt peeglis nägusid tegema.

RIKKAD, ILUSAD JA TARGAD. "Kui rääkisin käsilolevast uuringust lasteaiakasvatajatele, ei tahtnud nad sugugi nõus olla järeldusega, nagu oleksid rikkad pered paremad, nende lapsed nutikamad. Aga juba esimese Eesti Vabariigi ajal on teadlased näidanud seost, et kui kodus on rohkem ruumi ja paremad kasvutingimused, kasvavad seal targemad lapsed," tõdeb Marika Veisson.

Küsitletud peredes on keskmine sissetulek 1878 krooni inimese kohta. Uuring näitas, et suurema sissetulekuga peredes tegeldakse lapsega rohkem. Lapsel on rohkem mänguasju, vanematel on võimalusi lapsi ringidesse ja beebikooli panna. Ka isade pühendumine lastele on seotud nende sissetulekuga.

Oluliselt arukamateks osutusid haritud vanemate lapsed. Eriti loeb ema haridus. Eks siin ole nii pärilikkust kui kasvatust, oletavad uurijad.

Tähtsaks osutus ka ema-isa omavaheline läbisaamine. "Kui laps on juba enne sündi oodatud ja planeeritud, siis on tema intelligentsus kõrgem," ütleb teadlane.

Jaana ja Andres on sellega nõus. Nad on mõelnud, et Susanna peaks kindlasti saama endale venna või õe. Kõige parem siis, kui Susanna kooli läheb, sest esimese klassi laps vajab koduse ema toetust. Selleks ajaks loodab pere saada valmis ka oma maja, et lapsed saaksid Õismäe kahetoalise korteri asemel avarama kodu.

Andekate laste uuringust

* 23. oktoobri EPL

Väikelaps ja tema kodu

* Pedagoogikaülikooli

lapse uurimise keskuse 1996.-2000. Aasta uuringu tulemusi

ENNE SÜNDI

* Vanematel, kes ootavad oma lapse sündi väga, on intelligentsemad lapsed.

* Emad ootavad lapse sündi väga siis, kui ka isad lapse sündi ootavad ja kui vanemate omavahelised suhted on head.

* Mida paremini on ema olnud lapse sünniks valmis, seda parem on aastase lapse kehaline areng.

* Emade hingeline valmisolek sünnituseks on suurem siis, kui eluase on korralik, kui lapse isa ootab sündi, kui suhted isaga on head ja kui ema tunneb ennast rasedana hästi.

* Lapse vaimne ja kehaline intelligentsus kolmeaastasena on seda suurem, mida vähem on ema enne tema sündi tervislikel ja materiaalsetel põhjustel rasestumisest hoidunud.

* Mida hiljem oli ema esimene seksuaalvahekord, seda parem on lapse kehaline areng.

* Mida suurem leibkond, seda nõrgem on üheaastase lapse kehaline areng.

RAHA

* Mida intelligentsem on laps, seda paremaks hindavad lapsevanemad ise oma ainelist olukorda.

* Mida suurem on sissetulek pereliikme kohta kuus, seda rohkem osalevad isad sünnitusel, seda paremini on arenenud lapse kõne ja seda vähem vaatab laps televiisorit.

PERE JA SUHTED

* Mida rohkem lapsi, seda paremad on ema-isa omavahelised suhted.

* Mida sagedamini tegeleb lapsega vanaema, seda paremini on arenenud lapse kõne.

* Mida rohkem tegeleb lapsega vanaisa, seda intelligentsem on laps.

* Mida paremad on vanemate omavahelised suhted, seda rohkem tegeleb isa lapsega.

* Mida sagedamini tegeleb lapsega isa, seda kiiremini hakkab laps roomama ja seda liikuvam ta on.

* Vaimselt arenenumate laste vanemad pooldavad vähem lapse füüsilist karistamist.

* Tüdrukutele loetakse ja lauldakse oluliselt rohkem kui poistele.

* Mida kõrgem on vanemate haridus, seda arukam on laps. Eriti tähtis on ema haridus.

* Intelligentsete laste isad tegelevad oma lastega oluliselt rohkem kui vähemintelligentsete laste isad.

* Mida sagedamini lapsele ette loetakse, seda kõrgem on lapse intelligentsus. Lapsele laulmine ja intelligentsus ei ole seotud.

* Mida haritum isa, seda positiivsemalt suhtub ta isakssaamisesse.

* Maa- ja linnalastel ei ole erinevust vaimsete ega liikumisülesannete lahendamisel, kuid linnalaste kõne on paremini arenenud.